Mitu head põhjust maratonituristiks hakata

Villu Zirnask 09. veebruar 2001, 00:00

Nii et tossud kotti ja välismaale maratoni jooksma?

Üks hea põhjus, miks mööda maailma reisimine just maratonide jooksmisega siduda, on järgmine: vähemalt ühel reisipäeval ei ole te siis tavaaturist, kes ammulisui vaatamisväärsusi pidi käib. Olete hoopis ise osa ühest vaatamisväärsusest, mida kümned või isegi sajad tuhanded inimesed linnatänavate äärde vaatama tulevad. Kui keegi on tahtnud kunagi kogeda, mis tunne on olümpiaatleedil pealtvaatajate kisa ja ovatsioonide saatel fini?i poole tormata, siis paljud suurmaratonid pakuvad hea võimaluse sellest aimu saada.

Ise näete jooksu ajal muidugi ka nii mõndagi huvitavat ja silma rõõmustavat, sest üldiselt üritavad korraldajad jooksutrassi nii sättida, et raja äärde võimalikult palju ilusaid kohti jääks. Heal maratonil näeb raja ääres ka puhkpilliorkestreid, sambatantsijaid ja muud pilkupüüdvat.

Ainult välise sära mõjul on maratoni siiski raske läbi joosta, sest tehku korraldajad kasvõi sada imet, raskeks katsumuseks jääb 42,195 km läbimine ikka. Õnneks pakub maraton hulgaliselt n-ö sisemisi rõõme. Kui olete hästi ette valmistunud ja ilm liiga palav pole, siis umbes 20.-30. kilomeetrini rõõmu sellest, kui hoogsalt ja väsimatult teie keha edasi liigub. Järgmised 10-15 km eriti rõõmsalt ei möödu, aga umbes 40. kilomeetri paiku hakkab rõõmu tegema fakt, et joosta on jäänud kõigest paar kilomeetrit.

Pärast fini?it tulevad uued rõõmud. Kõigepealt see, et lõpuks ometi võib seisma jääda. Teiseks see, et saite eneseületamisega hakkama (võidu peale jooksja seda küll alati ei tunne). Kolmandaks jagatakse korralikel maratonidel lõpetanutele mitmesugust nänni: tavaliselt suur medal ja T-särk, hiljem saab postiga ka diplomi.

Maratoniüritused ei piirdu ainult jooksu endaga. Suurtele maratonidele eelneb paar päeva kestev spordimess, kus kõikvõimalikku jooksmiseks tarvilikku kaupa müüakse ja pisemaid vidinaid tasuta prooviks antakse: salve, mis lihast soojendavad või salve, mis lihast jahutavad. Pakutakse ka ninasõõrmeid laiali tõmbavaid klambreid, kümneid sorte energiajooke ja ?toite, jooksuriietest ja ?jalatsitest rääkimata.

Maratonireisi peaks plaanima hakkama kolm kuni neli kuud enne jooksu. Esiteks on vähesed inimesed pidevalt nii heas vormis, et nad võivad muretult starti minna, ilma et paar kuud oleks trenni tehtud.

Teiseks tuleb ennast kõige prestii?ikamatele ja hiigelsuurtele maratonidele varakult kirja panna. New Yorgi, Bostoni ja Londoni maratonist osavõtjate nimekirja ei pruugi igal katsel pääsedagi, sest sinna soovijaid on rohkem, kui linnatänavatele jooksjaid mahub. Teiste maratonidega sellist probleemi enamasti pole, kuid osavõtumaks (jääb enamasti 300?800 krooni vahele) läheb stardipäeva lähenedes järjest suuremaks ning stardipäeva hommikul ja mõnel pool ka eelõhtul teid osavõtusooviga enam jutule ei võetagi.

Olen kuus korda maratoni jooksnud, kaks korda New Yorgis, kolm korda Amsterdamis ning korra Berliinis.

See on suur tervisesportlaste pidupäev, kus on koos omapärane optimistlik seltskond. Samas pole maratonid suhtlemispaigad, kust endale uusi tuttavaid otsima minnakse. Linnad on nii suured ja rahvast on väga palju. New Yorgi maratonil läheb starti näiteks 30 000 inimest.

Kõige rohkem on mulle meeldinud Amsterdami maraton, see on ühepäevane sündmus ning maratonirada on kesklinnas. Amsterdami maratoni korraldus on ka kõige parem olnud, kõik sujub viperusteta.

Kogemuste põhjal julgen väita, et rada paika pannes ei mõelda tegelikult nii väga vaatamisväärsuste peale, kuid huvitavaid kohti jääb raja äärde ikka. See, kui palju sa jõuad joostes ringi vaadata, sõltub jooksu kiirusest. Mina jooksin sellise tempoga, et sain mahti ka pilgu raja kõrvale heita.

Maratonijooksule on ennast väga lihtne registreerida, sest seda saab teha interneti teel. Maksmine on sama lihtne, kirjutad oma krediitkaardi numbri ja ongi kõik.

Kõige raskem on maratonijooksu juures leida aega, mis kulub trenni tegemisele, oma võimete testimisele ja sobiva tempo leidmisele. Ilma ettevalmistuseta on väga raske osaleda.

Sel aastal ei plaani ma maratoni jooksma minna. Olen viimasel ajal rohkem innustust leidnud hoopis jalgrattaga sõitmisest.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing