Paar põhitõde Euroliidu asjus

09. veebruar 2001, 00:00

Kui inimesed midagi koos teevad, siis ikka selleks, et üheskoos on parem. See antiigist tuntud tõde on akadeemia Nord dekaanile ja Riigikogu esimehe Toomas Savi nõunikule Igor Gräzinile võõras (vt ?Kas ikka edasi, Euroliidumaa pojad?? ÄP. 07.02.2001).

Võttes aluseks osade euroskeptikute kasutatava täielise iseolemise teesi, on meie ainuke põhjus teiste riikidega ühinemiseks oma riigi julgeoleku kaitsmine. See tees vaatab paraku mööda asjaolust, et Eesti saab globaliseeruva maailma tingimustes kaasa lüüa vaid koostöö kaudu ning selles koostöös oma kaasarääkimis- ja otsustamisõigusi maksimeerides.

Potentsiaalseid investoreid huvitab Eesti eelkõige seetõttu, et meie hakkame kuuluma suurde ja paljude võimalustega majandusühendusse. Eesti on huvitav siis, kui investeeringud on kaitstud ja kõige paremaks kaitseks pole mitte relv, vaid riigi jätkusuutlik stabiilne areng. Globaliseeruvas maailmas on selline areng ainuvõimalik laiemas ühtses majanduslikus keskkonnas. Iirimaa oleks ilma Euroopa Liiduta siiani väljapoole suunatud migratsiooniga kartulivabariik. Pisiriigile ei piisa omaenese usinusest, edu hädavajalikuks eelduseks on kuulumine suuremasse majandusruumi.

Mõnikord võrreldakse Eesti arengut Hong Kongiga. See paralleel pakub huvi mitte ainult majandus- vaid ka geopoliitilises mõttes. Hong Kong suutis suure naabri kõrval välja arendada erineva identideedi koos oma suurest naabrist erineva sotsiaalse ja majandusliku keskkonnaga. Ometigi pole sellest piisanud. Ei piisa ka Eestile, kui me just ei sihi eriõigustega oblasti staatust. Lisaks pole Eestil naabri tasakaalustamiseks kõrvale panna ühtegi riiki, kellel oleks ajaloost tulenevaid kohustusi meie heaolu eest seista. Euroopa majandusruumi kõrvale heites suruks rahvusvahelise elu loogika meid suure idanaabri mõjusfääri.

Täiesti lapsik on Gräzini argument, et nüüd võetakse meid vastu ühte seltskonda ja muud me selle seltskonnaga tegema ei hakka. Vastupidi ? me hakkame nendega hoopis konkureerima, seejuures õigusega oma kaupu ja teenuseid euroturul vabalt müüa. Majanduspoliitilistest jõujoontest rääkides (mida austatud juuraprofessor vist teeskleb end mitte teadvat), tuleb silmas pidada kolme momenti.

Esiteks, oma tibatillukese turuga Eestil on palju suurem huvi kui meie naabritel teiste turgudele vaba juurdepääsu saavutada. Euroopa Liit pakub meile selle võimaluse, NATO mitte.

Teiseks, teiste riikide huvi väikeriigi vastu pole mitte romantiline ?oh kui pisike ja kaunis?, vaid väga pragmaatiline. Eestit kasutatakse hüppelauana meie lähipiirkondade suurtele turgudele minekuks. See hüppelauaks olemine on Eesti avatud majandusele kasulik. Hüppelaud toimib aga hästi vaid juhul, kui nii hoovõturajalt kui ka maandumiskastist tõkked ära koristatakse.

Kolmandaks, avatud väikeriigina kannatame me paratamatult välismajanduse hoovustes ja majanduse tsüklilise arengu sotsiaalsete tagajärgede leevendamine on ainuvõimalik suures solidaarsusel põhinevas struktuuris.

Võrrelda Euroopa Liitu NSV Liiduga on küll kõlav, kuid väga primitiivne. Üks neist põhineb isikuvabaduse austamisel ja mõtete pluralismil, teist iseloomustati kui totalitaarset re?iimi, kus ilusate põhimõtete loosungid varjutasid räiget repressiooni ja võimu omavoli.

Enamik rahvaid pole kunagi saanud oma riiki. Ernst Gellner on kunagi öelnud, et sündimata riikide surnuaed on üks kõige suuremaid. Meie oleme kord suutnud luua kahe dominantse kultuuri piiril olles oma kultuuri kõrgtasemel keelega. Praegu on küsimus selle võidetu ja hoitu säilitamises.

Täiesti iseseisvalt vaid olelusvõitlusele pühendudes ei pruugi meil jätkuda auru saavutatu hoidmiseks. Seetõttu näengi just ennekõike Euroopa Liidus seda kooslust, mis võimaldab meil säilitada oma identideedi, pakkudes erinevate rahvaste ühishuvi moodustatud kaitsekilpi kultuurilise eripära hoidmisele. Sellest mittearusaamine tähendab Euroopa olemuse mittemõistmist.

Loomulikult võib professor Gräzini seisukohti pidada poliitiliseks seisukohavõtuks ja Eesti poliitilise kultuuri traditsioonides tähendab see automaatselt tõele mittevastava teabe lubatavust. Aga sel juhul ei saa mina aru, missuguse kvaliteediga nõu annab ta Reformierakonna peamisele presidendikandidaadile Toomas Savile?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing