Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sakslased ühinevad VEBi asjus Eesti-vastase võlanõudega
VEBilt võlgade nõudeõiguse omandanud Cleider Projects sõlmib lähiajal lepingu Hamburgis registreeritud finantsvaldusettevõttega, et ühiselt nõuda kohtu kaudu välja nii Tartu Ülikooli 40 miljoni krooni suurust kui ka ASi Kunda Tehased 28 miljoni krooni suurust võlga, ütles eile projekti juht Dmitri Nikolajev.
?Erastamisagentuuri ja Eesti Panga juhid on püüdnud võlgade tagastamisega venitada ning protsessi politiseerida, sidudes seda Eesti-Vene riikidevaheliste suhetega,? rääkis Nikolajev. ?Sakslaste kaasamine laiendab võlanõude rahvusvahelist kõlapinda, asetades nõude Eesti ja Euroopa Liidu suhete konteksti.?
Nikolajev ei soostunud enne lepingu allkirjastamist avaldama Saksamaa ettevõtte nime, kuid lisas, et tema partner on seni osalenud aktiivselt Venemaa poolt Saksamaalt võetud laenude restruktureerimisprotsessis.
Sakslaste kaasamine muudab Eesti riigi positsiooni VEBi võlgade suhtes senisest veelgi ebameeldivamaks, sest Euroopa Liiduga ja rahaliiduga ühinemisel peame hakkama oma kohustusi selgitama Euroopa Keskpangale, ütles riigikogu rahanduskomisjoni liige Kalle Jürgenson, kes on Eesti Panga nõukogu liige.
Eesti Pangal on tänu sõlmitud lepingule VEBi ees kohustus aidata kaasa võlgade sissenõudmisele Eesti ettevõtetelt, mida aga pole seni täidetud.
Cleider Projectsi poolt esindatavad VEBi laenud võivad Jürgensoni sõnul kaasa tuua kuni miljardi krooni suuruse nõuete laviini Eesti riigi vastu, mille tagajärjel iga Eesti maksumaksja peaks kergendama kukrut ligi 1600 krooni võrra.
Mullu novembris võitis Cleider Projects Lääne-Viru maakohtus riigile kuuluvalt ja likvideerimisel olevalt ASilt Kunda Tehased 735 000 krooni suuruse nõude, mis on osa ligi 28 miljoni krooni suurusest võlast VEBi ees.
Kunda Tehased kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse, kus see võib arutusel tulla kuni tänavu märtsikuuni.
?Kui Eesti kohtud toimivad korrektselt Eesti seadusi ja rahvusvahelisi tavasid järgides, siis tundub, et peame maksma,? ütles eelmisel aastal Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg.
Nikolajev ütles, et ta pole veel astunud samme ligi 40 miljoni krooni suuruse võla sissenõudmiseks Tartu Ülikoolilt. ?Ma ei kiirusta, sest erinevalt arvukatest laenu võtnud Eesti äriühingutest, ei kao Tartu Ülikool kuskile,? lisas Nikolajev.
Lisaks VEBi võlanõudele võib Eesti riigi vastu pöörduda ka ligi 150 ettevõtja nõue 360 miljoni krooni suhtes.