Suletud sektor pärsib vaba ettevõtluse arengut

Peamiselt elektrienergia hinna hüppeline tõus viis jaanuaris inflatsiooni 5,8 protsendile. Jaanuari hinnatõus on viimaste aastate suurim. Administratiivselt reguleeritavad hinnad tõusid aastaga ligi 8%, vabalt kujunevad hinnad peaagu poole vähem. Analüütikute hinnangul võib hinnatõus kesta kogu esimese poolaasta.

ÄP arvates laseb riik suletud sektoril liiga vabalt hindu tõsta. Kui trend jätkub, hakkab see pärssima vabal turul tegutsevate ettevõtete arengut.

Võrreldes eelmise aastaga on lisaks elektrile hüppeliselt kallinenud ühiskondliku transpordi piletid, mootorikütused, toiduained, tervishoid ja soojus. Kõik suhteliselt möödapääsmatud kulud. Kui ehk ettevõtja trammi-trolliga ei sõidagi, teevad seda tema töötajad. Ja ühistranspordi piletite hinna tõus vähemalt Tallinnas on olnud meeletult kiire. Selmet tõsta efektiivsust, tõsteti hinda. Trammi-trolli kasutajate palk samavõrra ei tõusnud ja nii tuleb neil kusagilt mujalt koomale tõmmata või siis mõni ost (tarbekaubad, meelelahutus) tegemata jätta. Väheneb tarbekaupade müüjate käive. Teisalt jälle, kuna inflatsioon on kõrge, ei ole enam soodus säästa, st hoiustamise asemel võivad inimesed just kestvuskaupu ostma hakata.

Osalt võib jaanuari THI numbrit suurendada nn tarbijakorvi sisu kohandamine tarbismisharjumustele vastavamaks. Nii on statistikaamet suurendanud nt sidekulude osakaalu korvis. Samas aga ei ole hoolimata telekomituru vabanemisest sidekulud jaanuaris veel vähenenud.

Ka ettevõtjad peavad arvestama suuremate kuludega, mis mustemas stsenaariumis tähendab kellelegi ka äritegevuse lõppu. Võib muidugi vastu vaielda, et äri ei lõpetata mitte THI tõusu, vaid konkurentsivõitluse tulemusel. Ent ettevõtja jääbki konkurentsivõitluse alla selle tõttu, et ta peab hakkama rohkem maksma transpordi, elektri jm eest. Kaotavad eeskätt need, kes tegutsevad sektorites, kus konkurents on terav, sest monopoolsete firmade põhjustatud THI tõusule ei saa vastata samaväärse oma toodangu-teenuse hinna tõstmisega. Positiivne moment on siin muidugi see, et selekteeruvad välja efektiivsemad ettevõtted. Kuna aga Eesti Energial jääb kliente vähemaks, tuleb ta varsti välja uue hinnatõusu taotlusega. Nii et ettevõtja võib küll kulusid kokku hoida ja tootmist efektiivsemaks muuta, aga majandust see positiivselt ei mõjuta, kuna suletud sektor ei muutu tootikumaks.

Kõrge inflatsioon on parem siis, kui seda veab avatud sektor, st tõusevad hinnad konkurentsisituatsioonis, nõudluse toimel. See oleks märk meie ostujõu suurenemisest. Praegu veab THId ebaefektiivne suletud sektor ja esitab nii ettevõtjale uue väljakutse ellujäämiseks. Pealegi ? palgad on viimastel aastatel tõusnud peamiselt riigisektoris. See on tõstnud küll osa inimeste ostuvõimet, kuid samas on suurendanud riigi kulutusi. Kiire THI kasvu tingimustes on eelarve täituvus parem ja võib poliitikuid ahvatleda veelgi suurendama riigi kulutusi.

Esimene tagasilöök THI kasvu kiire tempo jätkumisel on meie ekspordivõime langus ? eurotsoonis on inflatsioon langenud.