Välisinvestoritele tasub teha soodustusi

Äripäeva artiklis ?Ametnikud pidurdavad välisinvesteeringuid? (vt ÄP06.02.2001) väideti, nagu oleks IBM jätnud tegemata investeeringu Eestisse, kuna siinsed ministrid olid teema käsitlemiseks liiga hõivatud. See ei olnud antud konkreetsel juhul absoluutselt mingiks probleemiks. Samuti andsid nii Tallinna linnavalitsus kui välisinvesteeringute agentuur väga head ja professionaalset abi.

Probleemiks kujunes Eesti valmidus pakkuda toetusmeetmeid/eritingimusi investeeringu saamiseks. Selles suhtes on Eesti seisukoht, et ?me ei osale enampakkumises kuna meil ei ole seda vaja teha. Me oleme niigi väga head?. Seisukoht osutus kahjuks praktikas vääraks ja võitjaks konkreetsel juhul tuli Tsehhi, kes pakub toetust väljaõppeks, täielikku tulumaksuvabastust 5 aasta jooksul jne.

Oleks vale süüdistada ametnikke ? nemad vahendavad vaid neile ette antud volituste piires valitsuse seisukohti. Kurb tõsiasi on, et me võime olla head küll, aga me peame olema parimad selleks, et võita oma konkurente. Fakt, et paljud miniseeriumid on telefonidest teinud kommunikatsioonivahendi asemel enese peitmise aparaadi, on üldine ja igapäevane probleem. Aga see ei olnud mingil moel määravaks konkreetsel juhul.

Mis puudutab meedias ja ühiskonnas maad võtvaid välisinvesteeringute vastaseid seisukohti, siis pidasin silmas kahte tüüpi sõnavõtte. Esiteks, üldpopulistlikud halamised teemadel nagu ?välismaalased on meie vorstid ära rikkunud?, ?varsti on kogu Eesti ära ostetud? jne. Nendesse võib suhtuda õlakehitusega.

Tõsisemaks läheb asi, kui riigiametnikud põhjendavad riigihangete ärajätmist sellega, et tarnija oli ju ?respekteeritud Eesti firma?. Või kui Vikerraadio laupäevases saates ?Rahva teenrid? materdatakse Lennart Meri selle eest, et BMW-le kirja saatis. Ja seejuures mitte selle eest, et ta kirja liiga hilja saatis, vaid selle eest, et Eesti presidendile ei ole kohane om väärikust alandades mingit kolonialistlikku suurettevõtet paluda Eestisse investeerida.

Kas sellised seisukohad tulenevad naiivsest rahvusromantilisest usust Eesti võimesse isolatsioonis olles hakkama saada või väljendavad need konkreetsete inimeste sotsialistlikku ellusuhtumist, ei oska öelda. Igatahes saavad nad Vikerraadio kaudu esitades legitiimsuse, mida nad ei vääri. Kui selles suhtes midagi presidendile või valitsusele ette heita, siis just seda, et BMW peakorterisse kirja juba ammu ära ei saadetud. Ja mitte ainult BMW-le ? miks mitte saata maailma 500-le suurimale firmale Eestit tutvustav kiri koos küllakutsega.

Eesti ainus võimalus saada oma kodanike jaoks heaolu riigiks, on olla atraktiivne investeerimiskeskkond välisfirmadele. Ma olen üsna kindel, et Eestil on väikeste vahenditega võimalik atraktiivsust tõsta. Ja kui see on tehtud, siis ennast sellisena esitleda. Ühtegi iludusvõistlust pole võidetud nurgas mossitades ja võistlusreegleid kirudes. Sama kehtib investeerimisotsuste enese kasuks mõjutamisel.