Eesti riik peaks taotlema Euroopa Liidult üleminekuperioodi tax-free kaubandusele

12. veebruar 2001, 00:00

Majandusspetsialistidele tähendab turism maailma suurimat ja kiiremini kasvavat majandusharu. Paljudes maailma riikides, sh USAs, on turism juba praegu riigi üks suurem tööstusharu. Leiba annab see 12 protsendile maailma elanikest.

Euroopa Liidu turismitööstuses on otseselt hõivatud 250 000 töötajat. Reisibüroosid ja reisikorraldajaid on ühtekokku 50 000. Selliste suurte kontsernide kõrval nagu Thomson, Tui ja Preussag töötab ELis edukalt suur hulk väikeettevõtteid. 80% firmadest toodab 20% käibest ning 20% ettevõtteist annab 80% käibest.

Turism tähendab ka kümnetele tuhandetele Eesti elanikele elatusallikat. Mitte üksnes majutus-, transpordi- ja toitlustusfirmad ei teeni turismi pealt, vaid ka põllumajandus, kultuur (muuseumid, teatrid, galeriid), sanatooriumid/raviasutused, ehitusettevõtted, kaubandusest rääkimata. Seda rida võiks pikalt jätkata.

Turism on ka regionaalarengu liikumapanev jõud ? just ääremaade toimetulek sõltub paljuski turismitööstuse arengust.

Mis muutub siis, kui Eesti saab ELi liikmeks?

Suurem osa Eestisse saabuvaid turiste tuleb juba praegu ELi riikidest. Lääne tarbija on hellitatud, iga väiksemgi rahulolematus võib lõppeda reklamatsiooniga. Seepärast peavad turismiettevõtjad juba praegu olema kursis Euroopa Liidu turismipoliitika peasuundade ja seadusandlusega, maksu- ja konkurentsipoliitikaga, samuti tarbijasuhetega.

ELis reguleerib turismivaldkonda üle 50 direktiivi, otsuse ja soovituse. Neid dokumente kohandatakse pidevalt aja nõuetele. Praegugi töötab komisjon muutmaks direktiivi 90/314/EC, mis puudutab pakettreisilepinguid. Tarbijakaitsega on otse seotud viis direktiivi.

Euroopa kasvava majandusliku ja poliitilise integratsiooni tingimustes suureneb järjest ELi reisitööstuse katusorganisatsiooni ECTAA roll turismiettevõtjate majandushuvide kaitsel. ECTAA on indikaator muudatuste siseviimisel eurodirektiividesse, mis ei ole vastavuses turismialase töö nõuetega (organisatsiooni liikmena on Eesti Turismifirmade Liidul õigus teha parandusettepanekuid).

Meie turismi infrastruktuur vastab täna suures osas nn euronormidele. Vastasel juhul ei julgeks ju ükski ELi reisikorraldaja klienti Eestisse saata. Siiski on praegu Eesti riigi investeeringud turismi võrreldes teiste ELi riikidega väga tagasihoidlikud. Teised ELi kandidaatriigid ? Küpros, T?ehhi, Poola ja Ungari ? on investeerinud turismi märkimisväärseid summasid. Küpros peab vajalikuks, et turismiga seotud küsimusi kureeriks turismiministeerium.

Turismitoode pole midagi muud kui kaup. Ja taolist kaupa, nagu on Eestil pakkuda, on ELi turg täis. Kahjuks on turismitööstus Eestis seni arenenud isevoolu teed, üksikute entusiastide ja firmade toel. Eesti turismipotentsiaal on suures osas veel kasutamata ning valitsus ja avalik sektor pole küsimusele väärilist tähelepanu pööranud. ELis on konkurents tihedam kui kunagi varem. Edaspidist kasvu ei saa vaadelda kui iseenesest tulevat, ka turismi tuleb investeerida samamoodi nagu igasse teise majandusharusse.

Kui turismi infrastruktuuri arengutempoga (Tallinnas) võib rahul olla, siis reisiühenduste arengustrateegia paikapanemisel tuleb veel palju ära teha. Reisitranspordi võimalused on turismi arenguks äärmiselt olulised, sh riikidevaheline transport on turisminõudluse rahuldamisel kriitilise tähtsusega.

Ka transpordi hinnad sihtkohariiki on välisturismi mahtude kujundamisel olulised (vrd: mullu saabus Eestisse liinilaevaga 2 111 733, kruiisilaevaga 108 593 ja lennukiga 148 570 väliskülastajat).

Kuidas mõjutab tax-free kaubanduse lõppemine seoses Eesti liitumisega ELiga Eesti turismitööstust, sellele küsimusele täna ilmselt vastata ei suudeta. Turismitööstuse makromajandusliku mõju uurimisega ELi tingimustes pole suurt tegeldud.

Milline stsenaarium võiks Eestis käiku minna? On selge, et meid siin Tallinnas ei oota Vaasa?Umeå must stsenaarium. Laevapiletite hinnatõus pärast tax-free lõppemist annab aga Eesti turismimajandusele vaieldamatult tagasilöögi. Ainuüksi turistide vähenemine 1% võrra kahandab hotellinduse tulu 6 miljonit krooni aastas. Tõsiasi on ka see, et laevafirma töötaja annab tööd vähemalt kolmele maismaal töötavale inimesele.

Kui Eesti valitsus ei kauple tax-free kaubandusele üleminekuperioodi, on üks alternatiive ka ELilt dotatsiooni taotlemine. Reisiliiklus tuleb meil võimalikult odav hoida, kui me tahame, et turismimajandus tervikuna Eestis ei hääbuks.

Eestil ei ole alternatiivi liitumisel ELiga. Vaese postsotsialistliku riigina ?halli tsooni? jäämine ei paku Eesti ettevõtjale mingit perspektiivi ega turvatunnet.

Möödunud nädalal olid koos Eesti turismiettevõtjate esindajad. Võeti vastu otsus tellida oma kulu ja kirjadega korralik turismialane makromajanduslik analüüs seoses Eesti liitumisega ELi. Poliitikutele jääb aga vähemalt moraalne vastutus oma maksumaksjate hea käekäigu eest.

Üheksa korda mõõda, üks kord...

Tax-free ei ole imeravim Eesti turismitööstusele

(Daisy Järva on Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste delegatsiooni juhi konsultatiivnõukogu liige.)

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing