Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mart Laar reameheks ja peaministri amet maha!
Peaminister Mart Laari väidetav märkilaskmine Edgar Savisaare näopildi pihta on tõsine intsident. Sedavõrd tõsine, et asjast ei saa niisama üle libiseda nagu poisikeste paugutamisest liivakarjäärides. Teisest küljest ei luba asja tõsidus mitte kellelegi meist võtta ennatlikku kohtumõistja rolli.
Mart Laaril peaks valetamise pärast ise ametist lahkuma. Valetamine on raskendav asjaolu ja niiviisi paneb ta löögi alla terve valitsuskoalitsiooni.
Midagi Meegomäel aset leidis. Päris mitte millestki pole suurimalgi kombinaatoril võimalik kinni hakata. Alguses aga oli peaministri esimene reaktsioon, et jutt tulistamisest on täielik laim. Hiljem oli Laar sunnitud tunnistama, et tulistamine toimus ja mingi Savisaare foto üles riputati. Tõsi, kas ta ka ise Savisaare pildi pihta tuld andis, peaminister ei ütle.
Märkilaskmine pärast lõkke ääres pruugitud kangemat kraami on lisaks veel kaitseväe määruste rikkumine. Selle eest tuleb asjaomaseid kaitseväelasi karistada.
Ka reservlipniku sõjaväelisest auastmest tuleb Mart Laari degradeerida. Kõige parem, kui kohe reameheks, sest avaliku elu tegelasele on palju vähem lubatud. Kaitseväelaste range karistamine on vähim, mida kaitsevägi oma maine puhastamiseks teha saab. Läbirääkimisi NATOga ühinemiseks võib portreepaugutamise intsident ja selle kinnimätsimise katsed väga tõsiselt kahjustada.
Tekib küsimus, miks tuli tulistamine avalikuks pea kaks aastat hiljem. Kui Savisaar oleks püha viha täis olnud, ja õigusega, oleks ta intsidendi (lisaks korralagedus kaitseväes) avalikustanud jalamaid. Kaks aastat marinaadi all hoidmist ei tee asja iseenesest olematuks, kuid annab juurde tugeva poliitilise kombinaatorluse maitse. Seetõttu väheneb ka pilditulistamise loo usaldusväärsus. Intsidendis osaleja ja peatunnistaja Robert Lepikson kandideeris Isamaaliidu nimekirjas kohalikel valimistel Võrus , sestap polnud õige aeg tunnistustega välja tulla. Alles siis, kui mees ka maavanema ametist prii ja valitsusega tülli pööratud, oli õige aeg.
Tõenäoliselt on Mart Laaril nii või teisiti väga piinlik. Valitsuskoalitsioon on samuti täbaras seisus: kolmikliidu päästaks Mart Laari kiire tagasiastumine, sõltumata tema süü ulatusest. Kas ja kuidas ikkagi sundida Isamaaliidu esimeest ennast ohverdama? Samas, kui mees oli toimuvaga kursis ja ka ise püssi plärtsutas, on selle täielik salgamine lihtsalt valetamine. Seda üks peaminister endale lubada ei tohi.
Ehk oligi tegemist üksnes arulageda oma lõbuks paugutamisega, mitte aga poliitilise vastase pildi pihta tulistamisega. Tuki kättesaamine ajab osal meestest pea segi. Ent kogu loo juures ei olegi niivõrd oluline tulistamine iseenesest, kui just selle varjamine.
See, mida Savisaar soovib, on Eesti poliitiline ebastabiilsus. Tema natuur sobib kokku heitlike aegadega, lahingutega. Näis, kas koalitsiooni poistel on õppustel kerge või raske olnud.