Uudised
Kaja Koovit
11. veebruar 2001 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Telekom lubab uduseid Venemaa investeeringuid

Eesti Telekom plaanib investeerida Venemaale, ütles Eesti Telekomi juhatuse esimees Jaan Männik Ühendriikide mainekale majanduslehele Wall Street Journal. ?Venemaa turule sisenemiseks on mitmeid võimalusi. Me mõtleme sellele pikalt iga päev,? tsiteeris ajaleht reedel Männiku sõnu.

Eesti analüütikuid üllatas Männiku Venemaale investeerimise kava, õigemini selle ilmsikstulek lääne ajakirjanduse kaudu. Neljapäevasel kodusel virtuaalsel pressikonverentsil ei poetanud Telekomi juhid iga päev arutatavatest Venemaale investeerimise plaanidest sõnagi.

?Telekomi juhtide avalikkusega suhtlemise stiil on rabe. Ühes kohas räägitakse ühte ja teises kohas teist,? ütles investeerimispanga Suprema peaanalüütik Veikko Maripuu. ?Ma ei usu, et Venemaale investeerimise taga võiks tänase päeva seisuga midagi tõsist olla,? lisas ta.

Siinne avalikkus on ettevõtte investeerimisplaanidest ja laienemiskavadest kuulnud ligi aasta. Investeeringut ei ole senini.

Jaanuaris tunnistas Eesti Telekomi juhatuse liige finantsdirektor Krister Björkqvist, et ühtegi investeerimisobjekti ei ole leitud ning küsimus ei kuulu praegu seoses telekommunikatsioonituru avanemisega ettevõtte prioriteetide hulka.

Pärast neljapäevast pressikonverentsi sõitsid Telekomi juhid Londonisse, et alustada kahenädalast roadshow?d (ettevõtte tulevikuväljavaadete tutvustamine potentsiaalsetele investoritele).

Telekomi aktsiaga ei ole börsil midagi huvipakkuvat juhtunud vaatamata sellele, et fundamentaalselt võiks aktsia hind analüütikute hinnangul oluliselt kõrgem olla.

Raha ettevõttesse paigutamiseks vajavad investorid selget kinnitust firma kasvuväljavaadetele. Telekomi mullused majandustulemused tunnistavad seevastu ettevõtte kasvu ja kasumlikkuse vähenemist.

?Täna on maailma telekommunikatsiooniturul seis nii keeruline, et õige aeg oleks oma koduturul positsioonide kindlustamisega tegeleda,? ütles Maripuu

?Me oleme börsiettevõte, börsiettevõttelt oodatakse kasvu ja me tahame kasvada,? ütles Eesti Telekomi juhatuse esimees Jaan Männik reedel Äripäevale.

Ta tunnistas, et nii fikseeritud kui mobiilside alal tugevnenud konkurentsi tõttu koduturul oleks mujale investeerimine viga, kuid märkis, et Venemaa on huvitav alternatiiv.

Männiku sõnul uuritakse praegu nii fiks- kui mobiilsideturgu. ?Lähimas perspektiivis annaks rohkem võimalusi tegutsemine fiksturul, pikemas perspektiivis ka mobiilsideturul,? sõnas Männik. Ta ei soovinud öelda, kui suuri investeeringuid võib Eesti Telekom Venemaal teha. ?Rahaline pool pole meie jaoks probleem, rahaga saame hakkama,? ütles ta.

Trigon Capitali peaanalüütiku Toomas Reisenbuki sõnul on Telekomil piisavalt raha, et Venemaa turul tegutsema hakata.

Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktori Sven Kunsingu hinnangul aga pole Telekomi vahendid Venemaale minekuks piisavad. ?Nende paari miljardi krooniga ei tee seal midagi.? Tema sõnul muutuksid Baltimaade telekommunikatsiooniettevõtted investorite jaoks atraktiivseks, kui kõik kolm ettevõtet liidetakse.

Selline käik võimaldaks kokku hoida ka juhtimiskulude arvel.

Kuigi Eesti Telekomi juhid tahavad ettevõtte muuta juba olemasolevate ja võimalike tulevikus lisanduvate investorite jaoks atraktiivseks, ei toeta väljapoole Eestit arengu võimalusi ettevõtte omanikestruktuur.

Aktsionäride kokkuleppe kohaselt ei arenda Eesti Telekom oma tegevust teiste Baltimaade turgudel, sest konkurentidest suuromanikud Telia ja Sonera juba tegutsevad seal. Kuigi Venemaale laienemine ei ole otseselt kitsendatud, on vähetõenäoline, et Moskvas ja Peterburis esindusi omavad suuromanikud sellegi laienemise heaks kiidaksid.

Kuna Eesti Telekom suudab stabiilselt ka Eesti turul kasumit teenida, ei ole välisfirmadest suuraktsionärid oluliste ostuste langetamisest tõenäoliselt huvitatud. Üks suuromanikest ? Eest riik ? on öeldnud, et ei pea vajalikuks eraettevõtluses osalemist ja osalus Telekomis müüakse.

Reisenbuki sõnul võiks riigi osaluse müügi otsus olla lähiaja küsimus, kuid sellele töötab vastu sektori üldine nõrkus maailmas. Kuigi Eesti Telekom eristub selgelt teistest telekommunikatsiooniettevõtetest kapitalistruktuuri poolest, ei suuda aktsia sektorile vastupidises suunas liikuda.

Telekomi aktsia sulgemishind langes reedel Tallinna börsil 1,5%, 85 kroonini. Peale majandustulemuste langetas aktsia hinda Euroopa telekomisektori kiire langus, millele andis tõuke maailma suuruselt neljanda mobiilaparaatide tootja Siemensi negatiivne nägemus selle aasta esimese poolaasta suhtes.