Kindlustajad vägisi petturiteks

Kaivo Kopli 13. veebruar 2001, 00:00

Ühtlasi langeks maksuameti jaoks eksitava teatise esitajale valeandmete esitamise kahtlus. Kui lisakindlustusega pensionikindlustaja esitab tuludeklaratsioonis selle summa, mis näiteks Hansapanga Kindlustus on talle kindlustusmaksete kohta sel aastal saatnud, võib maksuamet kindlustaja maksupetturiks tembeldada. Seltsi saadetud teatises ei ole pensionikindlustuse maksetest lisakindlustust lahku arvutatud. Maksuamet on seisukohal, et kui pensionikindlustuslepingus on ka kate näiteks surmajuhtumile, ei tohi see osa sissemaksetest olla tulumaksuvaba.

Eriti keeruline on olukord Hansa fondiplaani lepingu sõlminuil. Näiteks on ühes tulumaksusoodustusega poliisis nii pensionikindlustus kui ka kaks lisakindlustust, kusjuures ühe lisakindlustuse summa on sama mis pensionikindlustus. ?Sellisel juhul paistab olevat tegemist lepinguga, mis ei käi tulumaksusoodustuse alla, kuid lepingut nägemata ei saa anda ühest seisukohta,? ütles maksuameti maksude osakonna juhataja kt Hannes Udde.

Tulumaksu tagastamisega fondiplaani kampaaniat alustas Hansapanga Kindlustus eelmise septembri keskpaigas ja sai aasta lõpuks ligi 1100 uut klienti, kes olid paigutanud investeerimisfondidesse üle 40 miljoni krooni.

Vandeadvokaat Aivar Pilv peab võimalikuks nõude pööramist kindlustusseltsi vastu, klient võiks seltsi kohtusse kaevata eksitava tootetutvustuse pärast. ?Seda võib tõlgendada nii, et eksitava reklaamiga meelitatakse endale kliente ja kuritarvitatakse klientide usaldust,? rääkis Pilv.

Kindlustusseltsid viitavad kindlustusinspektsioonis kinnitatud tehnilistele äriplaanidele, milles surmajuhtumi kindlustus on põhilepingu osa. Klientidele on see segadus aga ebameeldiv, seda enam, et kindlustusseltsid ei pea vajalikuks midagi teha, sest eelmisel aastal tulumaks tagastati ja kindlustusinspektsioon ju kinnitas tehnilise äriplaani. Aivar Pilve sõnul on mõistetav, et kindlustusfirmad poevad sellise kilbi taha. ?Tekib ahelreaktsioon ? klient pöördub kindlustusfirma poole, selts omakorda esindab pretensioonid kindlustusinspektsioonile. Viimane kui järelevalvet teostav asutus peaks endale ikka eelnevalt küsimused selgeks tegema, kui on erinevad tõlgendused. Ka maksuametiga küsimuse maksuõiguslikust aspektist paika panema, enne kui teenust üldse pakkuma hakatakse,? rõhutas Pilv.

Möödunud aastal oma arvates tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse sõlminud Kristjan Jõevere ei ole segadusest häiritud. ?Ma ei ole oma tulumaksudeklaratsiooni esitanud. Ilmselt panen küll selle kindlustuse asja sisse, aga ei pahanda eriti, kui ei saa tulumaksu tagasi. See tulumaksu tagasisaamine ei olnud mu põhiline eesmärk siiski, kui ma kindlustuse tegin,? ütles Jõevere. Temagi pensionikindlustuse lepingus sisaldub surmariskikindlustus. ?Ühispanga kindlustus pakkus just sellist varianti. Küllap oli see nende seisukohalt oluline klientide võitmiseks,? ütles Jõevere.

Hansapanga Kindlustuse klienditeenindaja soovitas eelmisel reedel kindlustajal saata maksuametile koos tuludeklaratsiooniga ka poliisi koopia, et maksuametnik ise arvutaks pensionikindlustuse ja lisakindlustuse lahku. Klienditeenindaja teatas, et mingit uut teatist selts väljastada ei kavatse.

Tallinna füüsiliste isikute maksuameti infotelefonil öeldi, et maksuametnik võib küll ise arvutada, kuid kui klient soovib, võib ta hoopis ise arvutused teha. Samas ei ole maksuametnikel, rääkimata kindlustusvõtjatest oskusi ega valemeid, et hakata surmariski preemiat pensionimaksest eraldama.

Olukord on juba hakanud avaldama mõju kindlustusseltsidele, sest paljud pensionikindlustusest huvitatud kliendid on löönud kõhklema ja loobunud lepingu sõlmimisest, tõdevad kindlustusandjad.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing