Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kodumasinate ja mööbli ostmine laenu, liisingu või järelmaksuga suureneb

Kaidi Kandla 12. veebruar 2001, 23:00

Aasta 2000 on olnud eestimaalastele kahtlemata kahest eelnenust majanduslikult edukam. Kaubanduskettide laienemise, jaekaubandusettevõtete käibe kiire kasvu ning krediidivõimaluste kättesaadavamaks muutumise taustal on räägitud isegi võimalikust uuest tarbimisbuumist. 1997. aasta tarbimise kasvule järsult järgnenud jahenemist meenutades ei oma see sõna just positiivset tausta.

Uuringud näitavad, et eestimaalaste ostujõud on tõesti kasvanud, tarbimine aga veelgi enam. Netosissetulekute 10protsendine kasv 2000. aastal on võrreldes 1999. aastaga toonud vaatamata mõningale inflatsioonile kaasa umbes 6protsendise reaalse sissetulekute kasvu. Eelkõige kasvasid tulud inimeste enda aktiivsust nõudvatest allikatest (näiteks finantstehingud, vara müük). 1999. aastaga võrreldes kasvas muude tulude osakaal 2000. aastal 63 protsenti. Passiivsete sissetulekuallikate ehk töötasu ja abirahade-siirete osas oli kasv kõige väiksem. Kiirem oli reaalse sissetuleku ja ostujõu kasv vaid kuumal 1997. aastal.

Eraisikute kulutused on kasvanud kiiremini kui sissetulekud, 2000. aastal kasvasid kulutused 19 protsendi võrra. Tarbimine on suurenenud nii kasvanud sissetulekute, varem kõrvalepandud säästude kui ka uute krediidivõimaluste (meenutagem kasvõi edukat Ego-järelmaksu kampaaniat) arvel.

Säästude arvel kulutamist võib käsitleda kui positiivset indikaatorit inimeste tulevikuootuste suhtes ? kindlus tuleviku ees lubab igaks juhuks kõrvale pandud raha (mis on eestimaalaste peamiseks säästmismotiiviks) vajalikule tarbeesemele ära kulutada.

Tarbimise kasv on toimunud kõigi peamiste tooterühmade osas ning seda eelkõige 2000. aasta teisel poolaastal. Enim, peaaegu kahekordistunud on kulutused kodumasinatele, mööblile ja teenindusele. Seega ei ole tegemist väga ratsionaalse, ettemõeldud ja pingutatud eelarvega ostukäitumisega, vaid siiski pigem tarbimisvabadusega.

Käesolevaks aastaks on tarbijad teinud rohkem ostuplaane kui aasta tagasi. Emori finantskäitumise uuringust selgus, et eestimaalastel on plaanis investeerida rohkem kodumasinatesse, mööblisse, kodusisustusse ning arvutitehnikasse, samuti kavatsetakse enam raha kulutada kodu remondile või ümberehitusele. Nende toimingute finantseerimiseks plaanivad eestimaalased kasutada varasemaga võrreldes rohkem pangalaenu, liisingut või järelmaksu.

Ostujõujärgne kihistumine ei ole Eestis veel jäigalt välja kujunenud ning üldise ostujõu kasvu tõttu toimub ka tarbijate liikumine kõrgematesse kihtidesse ? ka 2000. aastal jätkus mõningane elanikkonna liikumine madalama ostujõuga kihtidest kõrgematesse ostujõu kihtidesse. Teisalt on aga kõrgemate ostujõu kihtide tulutase kasvanud oluliselt kiiremini kui madalamate ostujõu kihtide tulutase ? seega on tegemist ostujõu ebavõrdsuse suurenemisega ning kihtide distantseerumisega üksteisest sissetulekute (ja sealt tulenevalt ka kulutuste) erinevate kasvutempode tõttu.

Kirjutise aluseks on Emori läbiviidud Eesti leibkondade ostujõudu, sissetulekuid ja kulutusi kaardistav uuring B-monitor ning Eesti leibkondade tegelikku ja eelistatud finantskäitumist kaardistav uuring F-monitor.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 18:34
Otsi:

Ava täpsem otsing