Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kolme mehe lennufirma

Sirje Niitra 13. veebruar 2001, 00:00

Kuus aastat tagasi otsustasid kaks Aeroflotist 36aastasena pensionile jäänud lendurit ja üks kunagine nõukogude strateegilise sõjalennuki komandör asutada Eestis oma lennufirma. Võtsid tööle 30 Eesti iseseisvumise järel töö kaotanud venekeelset lendurit ja palusid tollaselt pankurilt Andres Bergmannilt 850 000 dollarit laenu esimese lennuki ostmiseks ja firma püsti panekuks.

?Oleme Bergmannile toonase toetuse ja usalduse eest väga tänulikud,? lausub üks kolmest Enimexi omanikust Vladimir Baulin. Paraku osutus selle lennumasina teekond Eestisse väga pikaks. Vene toll arestis lennuki ja hoidis seda üksteist kuud piiril kinni. Nüüd ootab Enimex juba viienda AN-72 saabumist Kiievist.

Idee keskenduda peamiselt kaubavedudele, kasutades selleks Vene lennukeid AN-72, sündis Vladimir Baulini, Gennadi Lazurini ja Anatoli Kopijevski peas peaaegu üheaegselt. Sellist firmat polnud Eestis siis ega ole ka praegu.

Suure Venemaa ekstreemsetes tingimustes lendamiseks projekteeritud kaubalennukid on osutunud õigeks valikuks. Nende eeliseks on muu hulgas rambi olemasolu, mis võimaldab laadida lennukit väga kiiresti. Euroopas on selliseid lennukeid väga vähe.

Need Vene päritolu lennukid on end õigustanud kõige keerulisemates olukordades. Selle tõenduseks võib tuua Pariis?Dakari ralli, mida Enimexi lendurid tänavu juba viiendat aastat teenindasid. Sealsesse kõrbeliiva on jäänud väga palju lennukeid, Enimexi omad on tänaseni kõik tervena tagasi tulnud, ütleb Lazurin mitte ilma uhkuseta. Sest ralli teenindamine nõuab ühtmoodi head ettevalmistust nii masinailt kui ka inimestelt. Oluline on, et AN-72 pardale mahub reanimobiil koos vigastatute ja arstidega, mistõttu esmaabi saab anda lennu ajal, selgitab ta. Lazurini hinnangul pole Pariis?Dakari ralli lennufirmale koht, kus raha teenida, kuid see on oluline positiivse imago loomiseks.

Üks Enimexi lennuk on juba kaheksa kuud Saksa valitsuse teenistuses, vedades posti Makedooniasse seal paiknevatele sõjaväelastele. Oma äri alustas aga Enimex kolmandate maade abistamise programmi raames, mida koordineeriti Türgist, lennates peaasjalikult Põhja-Aafrikas. Seejärel viisid nende ANid kolme aasta jooksul humanitaarabi Bosniasse.

Kuuldused Enimexist kui korrektsest partnerist levisid üle maailma ja kui enne pidi lennufirma ise aktiivselt tellimusi otsima, siis peagi hakkasid pakkumised koju kätte tulema. Paljuski aitas kaasa ka Enimexi ühe koostööpartneri Ericssoni ekspansioon maailmas. Algul kasutas selle firma lennukeid oma toodangu veoks ka siinne Elqotec, kuid hiljem läks see odavama autotranspordi peale üle, selgitab Baulin kahetsusega. ?Oleme pidevas otsingus, meid toidavad meie jalad,? naljatab ta. Tegelikult toimub kontaktide loomine tänapäeval muidugi interneti vahendusel. Sageli on tulnud ka nõndanimetatud kuumi reise teha. Näiteks kui Euroopat valdas veoautojuhtide streigipalavik, lendasid Enimexi lennukid kohale kiireid kaupu vedama.

Eri lendajate vahel valiku tegemisel on agentidel üheks kriteeriumiks ka hind. Kuni me ei kuulu Euroopa Liitu, saab lennutunni hinda mõnevõrra odavamana hoida. Tegelikult võiks Enimex teha tööd kaks korda rohkem kui praegu, tunnistavad omanikud.

Lennundusäri pole siiski mingi kullaauk, nagu sellest kaugelseisjaile tunduda võib. Konkurents on äge ja taevas ära jaotatud. Baulin ütleb, et selle kohta on kõnekäänd, et kui multimiljonär tahab saada miljonäriks, peab ta hakkama lennundusega tegelema. Ja toob näite tänaseks lennundusest juba taandunud võidusõitjast Niki Laudast. Võimutsevad suured lennufirmade ühendused ja väikestele on nende kõrval vähe ruumi jäänud. Eesti Euroopa Liitu astudes seisab mõne suuremaga liitumine tõenäoliselt ees ka Enimexil.

Uusi kliente on võimalik saada ainult korrektsusega, ütleb Baulin. Ta toob näite eelmise aasta novembris toimunud kahetsusväärsest avariist Poolas, kus pilootide valearvestuse tõttu tankimisel (kilogrammid ja liitrid läksid vahetusse) tegi üks Enimexi lennuk hädamaandumise. Pardal oli Ericssoni toodang, mis jõudis lõpuks teise sama firma lennukiga tervena Budapesti vaid tunnise hilinemisega. Ehkki Enimex kandis seeläbi suurt rahalist kaotust, oli kliendi usaldus taastatud ja maailmakuulus cargo-firmade agent Pan Alpina kasutab Eesti firma teeneid tänini.

?Neil on õige ärifilosoofia. Need mehed on leidnud cargo ja t?arteri näol just õige turuni?i,? kiidab lennuameti peadirektor Toomas Peterson. Eriti oluliseks peab lennuameti juht seda, et Enimex ei hoia kokku lennuohutuse pealt, vaid investeerib pidevalt turvalisuse tõstmisse. Tänavu on lennufirma omanikud otsustanud investeerida lennumasinate moderniseerimisse täiendavalt 720 000 dollarit.

Kuna Enimexil tekkis hiljaaegu võimalus liisida üht lennukit Inglismaale, käisid sealsed lennuspetsialistid firmat aasta lõpul kontrollimas ja jäid igati rahule. Ainsa puudujäägina tuleb inglise keelde tõlkida lennukeid puudutav venekeelne dokumentatsioon. Petersoni sõnul on see väikesele Eesti lennuettevõttele väga suur tunnustus.

?Ma ei tea Eestis ühtki teist firmat, mil polegi pealikut,? imestab Enimexi kollegiaalset juhtimist Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik. ?Imetlen siiralt, kuidas kolm meest on suutnud oma isiklikud ambitsioonid alla suruda ja teevad kõike koos, kusjuures õige edukalt.?

Anatoli, Gennadi ja Vladimir on Enimexi võrdsed omanikud ja juhatuse liikmed. Nad sõidavad ka ühesuguste poolteist miljonit krooni maksvate Mersudega ja saavad palgana iga kuu 63 000 krooni kätte. ?Kuna oleme ise omanikud, võiksime ju näidata töötasuks ka näiteks 18 000 krooni kuus ja maksta hoopis vähem makse, aga keda me sellega petaksime?? esitab Baulin retoorilise küsimuse.

Sellele firmale on üldse omane avatus. Erinevalt peamiselt reisijateveole pühendunud ELKist ei varja Enimex oma majandusnäitajaid, vaid on valmis neid ajakirjanikele esimese palve peale esitama. ?Meil pole midagi varjata,? kinnitab Lazurin. Eelmisel aastal sai Eesti riik Enimexilt maksudena 7 miljonit krooni. Kasum kulub kõik investeeringuteks ja uute lennukite soetamiseks tuleb pankadelt raha juurde küsida. Keskmiselt ostab Enimex poolteist uut lennukit aastas, kusjuures väikesed AN-28 on soetatud oma raha eest. Omanikud on uhked eelmisel aastal lennujaama territooriumil renoveeritud ja uusima tehnikaga sisustatud labori üle, mis pani imestama ka Enimexi auditeerinud inglasi. Mujal tehakse selliseid tehnokeskusi mitme firma peale. Kuna Estonian Air teeb lennukite tehnilist teenindust Taanis, ELK aga Venemaal, polnud Enimexil kellegagi koopereeruda, kurdab Baulin.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing