Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Õnnetuste toppi juhib kukkumine
Tööinspektsiooni avaldatud 2000. aasta kokkuvõtetes analüüsiti raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste põhjusi ning selgus, et 36% kõigist rasketest ja surmaga lõppenud tööõnnetustest toimus kukkumise tagajärjel, 17% seadmete liikuvate osadega kokkupuutest ning 16% varingutest ja erinevate konstruktsioonide purunemisest. 9% oli põhjustatud erinevate mittekorras tööriistade ja abivahendite tõttu .
Kukkumise tagajärjel kõrgusest või samal tasapinnal sai surma kolm töötajat ja raskeid kehavigastusi 179 inimest (eelmisel aastal vastavalt 7 ja 185);
2001. a alguseks oli Tööinspektsioonile esitatud 2463 tööõnnetuse raportit. Arv pole veel lõplik, sest paljud eelmisel aastal toimunud tööõnnetuste raportid esitatakse Tööinspektsioonile käesoleva aasta I kvartali jooksul. Tööülesannete täitmisel sai surma 26 ja raske tervisekahjustuse 478 töötajat (1999. a vastavalt 47 ja 449). Seega vähenes surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 45%, raskete tööõnnetuste arv aga kasvas 6%. Teel tööle sai surma üks ja raske tervisekahjustuse 184 töötajat (1999. a vastavalt 5 ja 180). Surmaga ja raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetusi toimus kõige rohkem Tallinnas ja Harjumaal, kus tööülesannete täitmisel sai surma 10 ja raske tervisekahjustuse 216 töötajat (1999. a vastavalt 17 ja 216) ning Ida-Virumaal, kus sai surma kuus ja raske tervisekahjustuse 40 töötajat (1999. a vastavalt 9 ja 70).
Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv on vähenenud Tallinnas ja kõigis maakondades peale Järva-, Valga- ja Läänemaa. Raskete tööõnnetuste arv on suurenenud kõigis maakondades peale Tallinna, Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Raplamaa.