Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroliidus muutub indiviid vähetähtsaks

14. veebruar 2001, 00:00

Ajal, kui otsitakse õhinal Eestile globaalareenil sobivat ni??i, on tähelepanuta jäänud Eesti sobivaim omapära. Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus täna austatakse ja edendatakse majanduslikke vabaduste kõrval ka üksikisiku vabadusi.

Seda Eesti omapära, oma potentsiaali olla Euroopas vabaduse majakaks, tuleks ja saaks ära kasutada Eesti kujundamisel arenevaks rahvusvaheliseks keskuseks. Keskuseks, mis kütkestaks Euroopa helgemate peadega ettevõtjaid, uuenduste otsijaid, investoreid, oma ala professionaale, teadlasi ja artiste. Eesti võiks olla rahvusvaheliseks keskuseks globaalseid arenguid tajuvatele firmadele, kes püstitaksid siia uusi tehaseid ja rajaksid uurimiskeskusi.

Paljud firmad ja inimesed jälgivad tähelepanelikult maailma, sooviga leida uusi vaba vaimu ja soodsa olustikuga kohti, milliseid ei leia täna Euroopa Liidus (EL) ega Venemaal. Otsitakse kohti, kus saaks vabalt, ilma laiutava bürokraatia vahelesekkumise ja korruptsioonita kasutada oma teadmisi ja tootlikkust.

Kindlasti on Eestis neid, kes toodud ideesse või arvamusse suhtuvad pilkavalt. Nad suunavad oma pilgu sellistele ELi maadele nagu Rootsi või Taani, nähes neis rikkama elu saavutamise mudeleid. Jah, paljudel ELi riikidel on kadestamisväärne sisemajanduse koguprodukt. Kuid see materiaalne rikkus pärineb ja tugineb praegugi inertsina Euroopa varasemale ajastule, kui õitsengule loodi alus paljuski üksikisiku vabaduste ja ettevõtlikkusega. Ehkki säilitades teatud materiaalse õitsengu taseme, on ELi elanikud aastate jooksul kaotanud oma kunagise suurima rikkuse, oma individuaalsed vabadused.

Enamikus Lääne-Euroopa riikides on täheldatav aeglane, kuid pidev protsess progresseeruva maksustamise, varjatud maksude, administratiivsete lõivude ja trahvide laiendamiseks ja suurendamiseks. Isegi liiklustrahvid ei sõltu eeskirjade rikkumise astmest, vaid progresseeruvalt rikkuja sissetulekust. Riik konfiskeerib inimestelt osa sissetulekuid ja nii röövib neilt innustuse töötada.

Kehtestatakse arvukaid ülemääraseid ja segavaid regulatsioone ning piiranguid isiku erinevates eluvaldkondades. Indiviidi privaatsus on asendatud ?suure venna? järelevalve ja sekkumisega. Konsensuse ja sarnasuse nõue realiseeritakse indiviidi eneseteostuse ja tegevusvabaduse piiramise hinnaga. Bürokraatia rägastikus muutub indiviid vähetähtsaks.

Viimane aastakümme on näidanud, et Eesti on suutnud kujundada autoritaarse re?iimi vormitud indiviidis oskusi seista vastu bürokraatia survele, võtta endale vastutust ja tugineda enesele.

On oluline märkida, et indiviidi vabadused ja sellega kaasnev ei sobi sugugi valitseva eliidi arusaamadesse ELi liikmesmaades. See ei ühti ka endiste nõukogude aparat?ikute, keda leidub valitsemishoovade juures pea kõigis iseseisvunud liiduvabariikides, mõttelaadiga.

Kõigis arenenud riikides, välja arvatud USA, Austraalia, Uus-Meremaa ja Kanada, domineerib bürokraatiaaparaat. Bürokraatia ja nende eliit klammerduvad võimu külge. Nad teavad, et suudavad püsida võimul, kuna asendajaid pole silmapiiril. Kuni alternatiiv puudub, püsib valitsev eliit võimusadulas, olgugi et ta võib olla diskrediteeritud ja ebaefektiivne. Pidades end asendamatuks, kardab ja põlgab bürokraatia individuaalseid vabadusi.

Eesti on siiani jätkanud vaba majanduselu kurssi ja see on oluline Eesti üldise õitsengu seisukohalt. Ainult majanduslikud vabadused koos indiviidi vabadustega loovad aluse ühiskonna õitsenguks, nii materiaalses kui vaimses valdkonnas.

Christolon tegeleb strateegiliste ja julgeolekualaste uuringutega Washingtonis. Artiklis väljendab autor isiklikke arvamusi ja ei esita ühegi organisatsiooni seisukohti.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:09
Otsi:

Ava täpsem otsing