Kompleksloa puudumine viib ettevõtte hingusele

Jüri Truusa 14. veebruar 2001, 00:00

Seitsme aasta pärast ähvardab keskkonnasäästu kompleksloata tööstusettevõtteid sulgemine, sest 2007. aasta lõpuks peavad käitised vastama euroliidu poolt seatud säästva arengu direktiividele.

Paistab, et kiiresti kasvava inimkonna üha hoogustuv majandustegevus on viinud loodusliku tasakaalu hävimise äärele. Arenenud riikide hulgas pole ühtki, kes sellise ohu oleks teadvustamata jätnud. Nii saaste väljutamise kui loodusvarade kasutamise eest tuleb käitajal maksta ja mida aeg edasi, seda rohkem. Paraku sellest ei piisa, on vaja siiret ?torulõpu? tehnikalt parimale võimalikule tehnikale.

Kujutagem ette kaht võrdse tootmismahuga käitist samas tootmisharus . Üks neist kasutab vananenud tehnikat, ei pööra tähelepanu seadmete hooldusele, tootevalmistuse tehnoloogiast kinnipidamisele ega tehnokontrollile ning ei investeeri tehnikasse. Teinegi pole just uhiuus, kuid on kõiges ülejäänus esimese vastand. Suure nõenäosusega suleb esimene neist ka hetkel soodsa turukonjunktuuri puhul peatselt oma uksed vaatamata sellele, et lühiajaliselt võib teisest isegi edukam olla. Pigem varem kui hiljem annavad end tunda toorainete, materjalide, energia jms kõrgem kulu tooteühiku kohta, kõrgem avariilisus ja suurem praagi osakaal, rääkimata märksa kõrgemast saastetasemest.

Teise käitise jaoks taandub kogu küsimus majanduslikus mõttes optimeerimisülesande lahendamisele. Teisisõnu öeldult finantsanalüüsile, investeeringute tasuvuse aja määramisele. Parim võimalik tehnika (inglise keeles BAT ? Best Available Technique) on Euroopa Liidus 1996. aastal kasutusele võetud uus termin , mis hõlmab nii tootmise planeerimist, käitamist, hooldust, seiresüsteemi korraldust kui ka seadmestikku ja selles toimuvat tehnoloogilist protsessi.

Tavaliselt kaasneb tootmismahu suurendamisega proportsionaalselt suurenev saasteainete heide ja kasvav jäätmehulk. Sama toimub ka tootmisseadmete vananemise, lodeva tehnoloogilise re?iimi ja kontrollsüsteemi puhul. Parima võimaliku tehnika kasutamine võimaldab seda vältida ja saastetaset alandada.

Eestis kuuluvad direktiivselt reguleeritavate ettevõtete hulka näiteks Balti ja Eesti elektrijaamad, kõik suured kaugkütte katlamajad, tselluloosi-, tsemendi- ja lubjatehased, kogu põlevkivikeemia- ja keemiatööstus, aga ka suurtapamajad ning suured loomafarmid. Nende käitiste hinnangute järgi moodustab vajalike investeeringute kogumaht 7,5 miljardit krooni, sellest ainuüksi elektrijaamades 4 miljardit krooni. Ekspertrühmahinnangul peaks koguinvesteeringute maht olema üle kahe korra suurem. Praktiliselt kogu investeeringute kulu peavad kandma käitajad. Aega selleks pole rohkem kui seitse aastat, sest 31. oktoobriks 2007. aastal peavad käitised vastama komplekslubadega sätestatavatele tingimustele. Kompleksluba on kohustuslik. Need käitised, mis pole suutelised parimale võimalikule tehnikale üle minna, on sunnitud tegevuse lõpetama.

Tootmissisendite raiskamise lõpetamine, tootmisavariide ja seisakute ennetamine, aga ka saastetasude ning ressursimaksete vähenemine avaldab kahtlemata positiivset mõju, aidates investeeritut kiiremini tasa teenida. Kokkuvõttes tõuseb käitise konkurentsivõime. Aga ilmselt on vajalik ka tarbijate valmisolek maksta kinni keskkonnakulutuste tõus toote hinna kaudu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:06
Otsi:

Ava täpsem otsing