Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Märgistamata geenitoit hiilib toidukorvi

Priit Harik 14. veebruar 2001, 00:00

Palve nimetada mõni geneetiliselt muudetud organisme (GMO) sisaldav toiduaine paneb tavalise eestlase sügavalt mõtlema. Mutantgeenitoit ja selle ümber tehtav kära tundub kauge Ameerika probleem. Tegelikult on meiegi poelettidel muudetud geene sisaldavad toiduained oma koha tarbijat teavitamata sisse võtnud. Lisaks kurjakuulutavale GMO-le tuleb meil harjuda veel ühe kummalise mõistega ? uuendtoit, mille alla ka GMO-toit kuulub.

Uuendtoit on põllumajandusministeeriumi veterinaaria- ja toiduosakonna toiduohutuse büroo juhataja Kairi Ringo sõnul toiduaine, mida ei ole meil varem ulatuslikult inimtoiduna kasutatud, sisaldab geneetiliselt muudetud organisme või koosneb GMOst. ?Sellised toiduained võivad olla näiteks jogurt, mis sisaldab geneetiliselt muundatud mikroorganisme, tomat, kartul, sojaoad, mais,? selgitab Ringo. ?Samuti uudistoit, mis on saadud geneetiliselt muundatud organismidest, kuid neid ei sisalda näiteks geneetiliselt muundatud (GM) sojast valmistatud õli, GM maisist jahu, GM tomatist püree, GM kartulist tärklis,? jätkab Ringo.

GMO-toit sisaldab produkti, mille geneetilist koodi on töödeldud. Reeglina on selle protseduuri eesmärgiks tõsta taime saagikust, suurendada vastupanuvõimet kahjuritele ja viirustele. Tomatitel lülitatakse välja geen, mis reguleerib vilja küpsemist. Nii peavad tomatid vastu pikale transpordile ja püsivad poelettidel kauem värsked. Tomatite, maisi ja sojaga ongi kõige rohkem geenimuudatusi tehtud. Kala geeni lisamine suurendab tomatitaime külmakindlust ? nii saab taime edukalt kasvatada ka välitingimustes.

Kartulit ja maisi on võõrgeenidega suudetud edukalt kaitsta kahjurite eest. Muudetud kartulitaim suudab toota koloraado mardikat hävitavat valku ja kahjurit ise tõrjuda. Geenimuutuste tagajärjel on saadud ka näiteks vaarikamaitselist kartulit ja vilju, mille kuju erineb normaalsest.

Võõraste geenide lisamine rikub mõnede teadlaste arvates raku päriliku materjali funktsiooni. Nii võivad peremeesorganismis tekkida uued ained, mis on toksilised või tekitavad allergiat. Selliseid uusi aineid ei teki tavalise sordiaretuse teel saadud taimedes, mis on seepärast ohutud. GM toidu kohta ei saa sama öelda enne, kui pole läbi viidud põhjalikke toksikoloogilisi teste. Kui puuvilja on viidud näiteks pähkli geene ja tarbija on pähklite suhtes ülitundlik, võib tagajärjeks olla allergiline reaktsioon. Samuti võib geenitoit muuta mõnede medikamentide toimet. Seega on tarbijale oluline teada, mis toiduaineid ta poest ostab.

Tarbijakaitseameti peainspektori Eha Nurkse sõnul peavad selle aasta algusest Eestis müüdavad geneetiliselt muudetud maisi või sojauba sisaldavad toiduained olema märgistatud vastava viitega. See seadus on esimene geenitoidu märgistamise üritus Eestis. ?Tarbija peab saama pakendilt konkreetse koostisosa juurest lugeda ?valmistatud geneetiliselt muundatud sojast/maisist?,? tutvustab Nurkse tarbija õigusi. ?Kui tegemist on sellise tootega, mille puhul ei pea koostisosi eraldi nimetama ? kui toit koosneb ühest koostisosast, nt sojajahust, siis peab lause geneetilise muundamise kohta olema pakendil eraldi välja toodud, ? lisab Nurkse täpsustuseks.

Ameerikas pole geneetiliselt muudetud toidu märgistamine kohustuslik. Tavaameeriklane ei teagi, et ta tarbib iga päev geneetiliselt muundatud toitu, mille osakaal on Ameerika toidukaupluste lettidel ligi 70%. Eestis loodetakse tarbijakaitseameti ja põllumajandusministeeriumi koostöös läbi- viidava koolitustetsükliga probleemi olemust tutvustada nii kaupmeestele kui ka hulgimüügifirmadele. Müüjate teadvuse tõusmisel saavad targemaks ka tarbijad.

Rahvusvaheline kaubamajakett SPAR on teatanud, et läänes nende poodide lettidele mutantgeenidega toitu ei lasta. Eestis SPARi kaubamärki esindava Baltic Foodsi turundusdirektori Marge Rahu väitel päris välja geenitoitu oma lettidelt ei tõrjuta. ?Esialgu me suurpuhastust poes ette ei võta,? rääkis Rahu. ?See võib tulla aga juba lähitulevikus, sest järgime SPARi üldiseid põhimõtteid,? ei välistanud ta karistusoperatsiooni võimalikkust tulevikus. ?Kindlasti pöörame kõrgendatud tähelepanu geenitoidule ja võtame ka omalt poolt midagi ette nende toiduainete märgistamiseks oma poodides. Tarbija peab teadma, mida ta ostab,? on Rahu kindel.

Hoolimata märgistamisest Eestis, võib GMO-toitu mitte sooviva ostja korvi muudetud toit siiski jõuda. Samas ei saa tarbija alati kindlalt teada, kas konkreetse toote puhul on kasutatud geenitehnoloogiat. Märgistama ei pea selliseid tooted, mis on küll saadud GMOst, kuid mis on oma olemuselt täpselt samasugused kui mitte-GMOst saadud analoogne toit. ?Sojaõli saab rafineerida nii puhtaks, et ei ole enam võimalik tuvastada, kas see on valmistatud GM sojast või tavalisest sojast,? toob Kairi Ringo näite. ?Selle kohta öeldakse, et tegemist on GMOst saadud toiduga, mis on aineliselt ekvivalentne tavatoiduga ja sellisel toidul ei nõuta erimärgistust,? tõdeb Ringo.

Kaks toodet on täpselt samasugused ja seetõttu ei ole põhjust nõuda erimärgistust.

Kas maisihelbed, soja- ja maisijahu, maisitärklis jms tooted saavad poodides märgistatud, näitavad lähinädalad. Suuremates kauplustes ei õnnestunud veel märgistatud tooteid leida.

Hulgimüügifirma Smarten toob maale tuntud Kellogg?si maisihelbeid. Ameerika Ühendriikides müüdavate Kellogg?si toodete valmistamisel kasutatakse transgeenset maisi. Seda ei varjata ning vastavasisuline info on olemas kõikidel pakkidel. Äripäev kahtlustas, et meie poelettidel müüdavad tervislikud hommikusöögid sisaldavad samuti geneetiliselt muundatud maisi, kuid maaletooja ei anna sellest tarbijale vastava märgistusega teada.

Euroopas müüdava toodangu kohta kinnitab Smarteni turundusassistent Elar Killumets, et Kellogg?si Euroopa divisioni otsuse kohaselt siin transgeenset maisi ei kasutata, seega pole märgistust vaja. Väite tõestuseks hankis Smarten nädalaga vastavasisulise kirja Kellogg?si Saksamaal paiknevast Euroopa peakontorist

?Mis puudutab üldse transgeense maisi kasutamist, siis siin oleks nii tarbijakaitsel kui ka põllumajandusministeeriumil vaja teha ulatuslikku selgitustööd, ja seda eelkõige tarbijate hulgas ? millega üldse on tegu, kui transgeensest maisist räägitakse, kas see on ohtlik jne. Hetkel toetutakse pigem emotsioonidele,? sõnab Killumets.

Jah. Ei ole mingit vahet nn GM ja nn tavalise toiduaine vahel. See hüsteeria probleemi üle on eelkõige EL kaitse Ameerika odavate toiduainete vastu. Kuni Euroopas on õhtusöök garanteeritud kella kaheksaks, ei ole keegi huvitatud kulude kokkuhoiust, kasutades selleks geneetikat. Maailm, kus iga päev sureb nälga u 40 000 last, ootab, et toit muutuks odavamaks ja kättesaadavamaks.

Ma ei ole asjatundja tänapäeva geenitehnoloogias. Eestis on valdkonda püütud reguleerida enam-vähem ELi vaimus. Siia on peidetud ka ELi ja USA kaubanduslike huvide konflikt.

Minu toiduratsioonis ei ole maisil ja sojal märkimisväärset osa. Pakendi peenikese kirjaga on prillikasutajal nagunii poes raskusi. Küll olen aga Eesti värske ja maitsva (traditsioonilise) toidu poolt.

Kuna olen peretasandil tõsiselt kokku puutunud allergia probleemiga, siis arvan, et on kuritegelik osta kalageeniga tomateid mereandide suhtes allergilisele lapsele. Samas olen ma seda ilmselt teadmatult teinud. Tutvun põhjalikult toiduainete koostisega, enne kui teen otsuse hakata seda pere toidusedelis kasutama. Üks olulisemaid pooltargumente on vähene kunstlike lisandite osa tootes.

Kindlasti väldiksin geneetiliselt muundatud toiduainete ostmist, kui mul oleks võimalik erimärgistusi jälgides tooteid valida. Olen alati suhtunud umbusklikult geneetiliselt muundatud toiduainetesse. Eriti skeptiliseks teeb mind värske puu- ja juurvilja ning muu värske toiduaine geneetiline manipuleerimine, kuna suurim osa toidust, mida ise söön, on valmistatud just värsketest toiduainetest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:06
Otsi:

Ava täpsem otsing