Napster jäi kohtus süüdi

Sellega muutis apellatsioonikohus ringkonnakohtu oktoobris tehtud otsust, mis oleks lubanud Napsteri tegevust jätkata. Samuti jõudis apellatsioonikohus järeldusele, et Napsterit saab võtta kolmel juhul autoriõiguste rikkumise eest majanduslikule vastutusele. Need on juhud, kui Napster on teadlik, et osa muusikafaile on kaitstud autoriõigusega; kui Napster on teadlik, et sellised failid on Napsteri kaudu saadavad; ja kui Napster ei võta midagi ette niisuguste failide leviku tõkestamiseks. Et seda aga rakendada saaks, soovitas apellatsioonikohus ringkonnakohtul koos plaadifirmadega väga täpselt määratleda, missuguseid autoriõigusi Napster täpselt rikub.

?See on selge võit,? rõõmustas USA plaadifirmade liidu RIAA advokaat Chuck Cooper. ?Ja ühtlasi Napsteri hauakiri, sest tema tasuta muusika vahendamise päevad on nüüd loetud.?

?Napsteril on aeg loobuda ja asuda äri tegema traditsioonilisel moel, st hankida kõigepealt autoriõiguse valdajalt luba,? ütles Reutersi teatel RIAA tegevdirektor Hilary Rosen.

Napsteri esindaja nimetas apellatsioonikohtu otsust tagasilöögiks, kuid lisas, et firma ei kavatse alla anda ja jätkab protsessimist. Kui Napster ringkonnakohtu uue otsuse edasi kaebab, siis läheb asi edasi ülemkohtusse. Kõik see võtab aega.

Kohtuprotsessi ümbritsev meediakära on Napsterile viimase kuue kuuga juurde toonud 9 miljonit kasutajat. Ainuüksi möödunud nädalavahetusel tõmmati sealtkaudu 250 miljonit laulu.

Napsteri juhtumit on kogu maailmas väga tähelepanelikult jälgitud, kuna tegemist on esimese tõsise vaidlusega autoriõiguste üle internetis. Lõplik kohtulahend loob ilmselt pretsedendi, kuidas edaspidi hakkab lisaks muusikale käima interneti vahendusel filmide, raamatute ja muu levitamine.

Kohe, kui 19aastane koolipoiss Shawn Fanning umbes 18 kuud tagasi Napsteri lõi, asusid plaadifirmad teda süüdistama autoriõiguste rikkumises, kuna ta vahendas muusikat tasuta oma lehekülgede kaudu. Lisaks väidavad nad, et Napsteri tegevuse jätkumise korral kaotaksid nad saamata müügituludena miljardeid dollareid.

Napster on pareerinud süüdistused väitega, et seadus (Audio Home Recording Act) ei keela muusikat isiklikuks tarbeks lindistada ja et tema vahendus ei ole äritegevus. Seetõttu on palju vaieldud selle üle, kas muusikat mp3-formaadis jäädvustav personaalarvuti on lindistusseade või kas termin ?isiklik otstarve? kehtib Napsteri klientide kohta, kes saadavad üksteisele muusikafaile.

Napsteri kaitsja David Boies, kes sai tuntuks USA valitsuse esindajana Microsofti protsessis, püüdis tõmmata paralleele 1984. a kohtuvaidlusega, kus filmitööstus tahtis piraatluse ettekäändel videokassettmakid seadusevastaseks kuulutada. Tookord keeldus USA ülemkohus videomakkide tootjaid ja müüjaid filmide kopeerimise pärast süüdi tunnistamast. Apellatsioonikohus ei pidanud seda otsust Napsteri kohta kehtivaks aga põhjusel, et Napster on selgelt teadlik, et tema kasutajad paljundavad autoriõiguse alla käivaid laule.

Analüütikud rõhutavad: sõltumata sellest, milliseks kujuneb Napsteri saatus, jätkub edaspidi muusika levitamine interneti kaudu järjest suuremas mahus. Napsteri eeskujul on tekkinud firmad Gnutella ja Freenet, kuid ka suured plaadifirmad on hakanud aktiivselt otsima lahendusi, kuidas muusikat interneti kaudu müüa.

Peale kohtulahendi otsib Napster uusi võimalusi oma tegevuse jätkamiseks. Sellele vihjab tema hiljuti saavutatud kokkulepe Saksa meediakontserni Bertelsmann muusikaüksusega BMG, mis on üks viiest temaga protsessivast suurest plaadifirmast peale Universal Musicu, Sony Musicu, Warner Music Groupi ja EMI Groupi.

Kokkuleppe kohaselt nõustus Napster muutma oma tasuta teenuse liikmemaksul põhinevaks tellimusteenuseks ning BMG on lubanud selleks Napsterile anda 840 miljonit krooni.

Esialgu ei ole teada, kuidas lõplik kohtuotsus mõjutab BMG ja Napsteri vahelist kokkulepet. Bertelsmanni esindaja Andreas Schmidt igatahes teatas, et ei lase end kohtu otsusest häirida ja lisab jõupingutusi Napsteri ja teiste plaadifirmade vahel üksmeele saavutamiseks.