Puhta vee nimel tuleb maksta miljoneid kroone

Igal aastal investeerib Eesti riik, omavalitsused, keskkonnainvesteeringute keskus ja pangad umbes 600 miljonit krooni veevarustuse, kanalisatsiooni ja reoveepuhastamise parandamiseks.

Alates 1994. aastast on valminud üle saja veekaitseehitise (joogiveetöötlusjaamad, reoveepuhastid jm), mille tagajärjel on orgaaniline reostuskoormus vähenenud 5711 tonnilt (BHT7 1994) 2307 tonnile (BHT7 1999). Seega alates 1994. aastast on reostuskoormus praeguseks vähenenud 60 protsenti

Eestil tuleb lähema kahe aasta jooksul veekaitse õigusaktid täiel määral kooskõlla viia Euroopa Liidu õigusaktidega (umbes 20 akti). Samuti tuleb täita õiguslikult reguleerimata valdkonnad (pinnasekaitse, ohtlikud ained jmt) ning kõrvaldada mõned ebakõlad veekaitse õigusaktide osas.

Mitteametlikult on Eestile lubatud ajapikendust mõnede direktiivide täitmiseks. Näiteks linnastuheitvee direktiivi puhul saab ajapikendust kuni 2010. aastani ja joogiveedirektiivi osas kuni 2015. aastani. Siiski tuleb aastaks 2003 kõik Eesti veekaitselised õigusaktid vastavusse viia Euroopa Liidu aktidega.

Eesti peab Euroopa Liiduga ühinemisel investeerima keskkonnaalastesse projektidesse 60 miljardit krooni. See kohustus seab Eesti kahtlemata tõsiste probleemide ette vajalike vahendite leidmisel. Mitmed projektid saavad teoks tänu sellele, et mõne teise riigi asjaajamise venimine on võimaldanud Eestil hankida suurt rahalist abi.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Marko Tuurmanni sõnul on 2001. aasta veekaitse programmi täitmiseks vaja üle 410 miljoni krooni, arvestamata investeeringuid Tallinna veeprojektidesse.

Viimase paari-kolme aasta jooksul ehitati valmis terve rida väiksemate linnade ja asulate veekaitselisi ehitisi. Nii valmisid Vormsi Hullo puhastusseadmed, Orissaare veepuhastusjaam, Saue trasside üks etapp, Tartus peapumbamaja, Viljandis vee- ja kanalisatsioonitrassid mitmes linnaosas, vee- ja kanalisatsioonitrassid Tapal, Jõhvis, Haapsalus, Otepääl jne.

Hiljuti valminud keskkonnaprojektidest võiks hea näitena tuua Keila vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamise, mille finantseerimisallikate leidmisel suutsid omavalitsus ja kohalik vee-ettevõte saada tagastamatut abi Phare CBC (piiriäärsete alade programm) ja Taani Keskkonnaagentuuri käest. Keskkonnaprojekti kogumaksumus on umbes 89 miljonit krooni. Osa sellest moodustas Keila linna lõuna- ja kagurajooni vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus, mille tulemusena sai vee- ja kanalisatsiooniühenduse 650 Keila elamut.

Teine oluline projekt oli kokku 32 miljonit krooni maksma läinud Keila heitveepuhastusjaama ehitus (finantseeris Phare, tehnoloogilise osa rahastas Taani riik), mis käivitati alles möödunud nädalal. Keila heitveepuhastusjaama projekteerimisel on arvestatud Läänemere-äärsete linnade vahel Helsingis sõlmitud heitvete puhastamise nõudeid, mida tuntakse HELCOMi nõuete nime all.

ASi Keila Vesi juhataja Veiko Kaufmanni hinnangul on nende nõuete järgi ehitatud heitveepuhastusjaama tõhusus võrreldav maailma tasemega. ?Meie seadmetes toimub lämmastikfosfori erastus küll kallite, ent samas tõhusate kemikaalidega,? iseloomustas Kaufmann protsessi. ?Loodetavasti tuleb nüüd peagi ka lõhe Keila jõkke tagasi.?

Sajandivahetuse mahukaim veeprojekt Eestis oli Paide, Rapla ja Rakvere veevarustusprojekt, mida rahastati Phare ja NEFCO kaasabil. Tööde kogumaksumus küündis 90 miljoni kroonini. Nüüd on Paides ja Rakveres uus ning kaasaegne veehaare ja veepuhastusjaam, kokku rajati ligi 30 km torustikku.

Kuressaare ja Pärnu reoveepuhasti rekonstrueerimine ning Valga uue reoveepuhasti ehitamine läksid kokku maksma ligikaudu 60 miljonit krooni. Suuremad ehitustööd jätkuvad ka Rakveres Piira veetöötlusjaamas ja Jõgeva reoveepuhasti ehitusel.

Karistus vee saastamise eest ulatub rahatrahvist või arestist kuni kaheaastase vabadusekaotuseni eriti suure kahju või mõne muu raske tagajärje korral.

Kriminaalkoodeks kaitseb vett § 158 põhjal ? veeobjekti saastamise, risustamise või veehulga lubamatu vähendamise eest, kui sellega põhjustati olulist kahju. Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 52 lubab vee kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest karistada inimesi, ka ametiisikuid, kuni 200 päevapalga suuruse trahviga. Üks päevapalk oli eelmisel aastal 46 krooni, sel aastal 53 krooni (alampalk jagatud 30ga). Seega on füüsilisele isikule tehtav maksimumtrahv 10 600 krooni. Keskkonnainspektor võib määrata kuni 100 päevapalga suuruse trahvi, sellest suurema võib määrata vaid maa- või linnakohus.

Juriidilise isiku vastutuse sätestab veeseaduse § 39². Loata või luba ületaval määral vee võtmise, liigvähendamise või heitvee juhtimise eest veekogusse, maapinda või põhjavette tuleb maksta kuni 50 000 krooni, nafta, kemikaalide või muude ohtlike ainete juhtimisel põhjaveekihti või veekogusse, kui see oluliselt halvendas selle looduslikke omadusi, makstakse kuni 100 000 krooni trahvi. Kuni 10 000 krooni ulatuses võib trahvida keskkonnainspektsiooni peadirektor, suuremas ulatuses jälle maa- või linnakohus.

2000. aastast alates kuulub vee kaitse ja järelevalve valdavalt keskkonnainspektsiooni ülesannete hulka.

Autor: Ilmari Kuusaru