President Meri asus otsima Laarile asendajat

Äripäev usub, et president Lennart Meri avaldas oma eilsel erakorralisel kohtumisel peaminister Mart Laariga viimasele survet astuda ametist tagasi ja uuris Laarilt, keda toetab Isamaaliit uue peaministrina.

Presidendiga kohtumine oli üllatav, sest nädala alguses teatas presidendi kantselei, et käeoleval nädalal ei ole Meril planeeritud kohtumist ei peaministri ega ühegi partei juhiga. Eile otsustas Meri ootamatult Laari vaibale kutsuda.

Presidendi kantselei pressiteates öeldi, et peaminister esitas omapoolse ülevaate õppeharjutustest Nursi õppebaasi lasketiirus ja kordas peaministri seniseid avaldusi juhtunu kohta.

?President rõhutas, et tema korraldusel läbiviidav kaitseväe teenistusliku järelevalve menetlus peab andma ühese vastuse juhtu ning kaitseväelaste väidetava osaluse kohta,? oli kirjas pressiteates.

Tegelikult president Meri teab, mis Nursi õppebaasi lasketiirus toimus. Täpse ülevaate sai ta juba möödunud nädalal oma nõuniku Erik-Niiles Krossi käest, kes ka ise Nursis tookord viibis. Kaitseväe juhtaja Tarmo Kõutsi raportit võib Meri vajada selleks, et aega võita ning uue peaministri persoon kolmikliiduga kokku leppida. Või siis üritab president raporti abil tulistamisskandaal summutada, et aidata Laaril säilitada peaministri tool.

Toimetus peab aga vähetõenäoliseks, et Lennart Meri on asunud skandaali kinni mätsima. Tegemist on Eesti ühiskonna eetiliste tõekspidamiste proovikiviga. Kui Meri üritab Isamaaliidu eeskujul juhtunu osas silma kinni pigistada ning serveerib seda avalikkusele kui poisikeste tempu, siis ei saa Eestist rääkida kui euroopalikust riigist. Tulevikus on raske nõuda teistelt poliitikutelt ja riigiametnikelt ausust.

Eesti peaministritele ja ministritele on ebameeldivate teemade puhul valetamine või vassimine olnud tavapärane käitumismall. Meenutame Laari ja rublatehingut, Edgar Savisaare lindiskandaaliaegset Londonis toimunud kohtumist Tiit Vähiga, Vähi keerutamist oma tütre korteriloos ja Mart Siimanni vassimist vanalinna majaostuga seoses.

Kui Lennart Meri oleks soovinud skandaali summutada, siis ei oleks ta andnud Kõutsile korraldust viia läbi kaitseväe teenistuslik järelevalve. See korraldus lükkas kogu skandaali tegelikult lumepallina veerema. Oma osa mängib Meri ego. Sundides Laari lahkuma läheb Meri ajalukku kui kogu Eesti rahva president, aga mitte kui 1992. aastal Laari & Co poolt Kadriorgu aidatud Isamaaliidu president. Omad vitsad on siis Meri käest saanud nii Savisaar kui ka Laar. Meri näitab, et eetiliste tõekspidamiste osas on ta peajagu üle meie teistest tipp-poliitikutest.

Lennart Meri on huvitatud, et kolmikliit jääks võimule ja seetõttu on ta jäänud varju, hoidunud avaldustest. President teeb tõenäoliselt avalduse alles pärast seda, kui on kindel, et tema poolt pakutaval uuel peaministri kandidaadil on kogu kolmikliidu toetus ja kandidaat ei libastu riigikogus. Kindlasti vestleb Meri eelnevalt ööl vastu tänast Taist puhkusreisilt saabuva Reformierakonna esimehe Siim Kallasega, kes on peamine kandidaat Laarilt teatepulga ülevõtmisel.