Vääramatu püha tõde

15. veebruar 2001, 00:00

On uhke ja hea lugeda kindlameelset hurraahüüdmist ELile ja veel kord saada kinnitust tähtsatelt meestelt, et ELi liikmelisus on ainuvõimalik tee Eesti jaoks (Ivar Tallo ?Paar põhitõde Euroliidu asjus? ÄP 09.02). Aga järjekordselt jäi lugejale täpselt selgitamata, mis on ELi liikmeks oleku plussid ja miinused, mida saame, millest peame loobuma ja mis on selle hind. Ainult potentsiaalsete plusside loetelu ei vii euroküsimuste selgitamisel sammugi edasi.

Sisukas arutelu on raskendatud (kui mitte võimatu) tingimustes, kus arutelu eeldus, väide ja tõestus on üks vääramatu ja püha ?tõde?: EL on Eesti jaoks taevamanna ja seega ei kuulu edasisele selgitamisele, rääkimata arutlusest.

Tõsi, on hingekosutav lugeda loosungeid stiilis ?meie hakkame kuuluma suurde ja paljude võimalustega majandusühendusse?, mis suisa võluväel tagavat jätkusuutliku arengu selles tänases globaalses majanduslikus keskkonnas. Nagu selgub, on see ka ainuke põhjus, miks potentsiaalsed investorid on Eestist huvitatud.

Unustagem siinkohal pisiasjad, et Eestil on soodne geograafiline asukoht ida ja lääne turgude vahel, et Eestis on haritud tööjõud, et Eesti suutis teha kannapöörde käsumajandusest turumajandusse, et Eestil on hästi funktsioneeriv pangasüsteem, et Eesti on suutnud luua investeeringuteks ja äritegevuseks soodsa majanduskeskkonna.

Võib-olla tõesti horisondil terendav ELi taevamanna on olnud stiimul nt seadusandluse kaasajastamises, samas aga on ülalmainitud pisiasjad tõesed ka siis kui Eesti ei kuulu ELi või koostöö ELiga põhineb teistel alustel kui tingimusteta täielik liikmeksolek.

Samas pole ka selge kas Iirimaa on kartulivabariigi staatusest väljas ainuüksi tänu ELile või tänu hulgale tingimustele, mis on täiendanud ELi liikmeksolekut. Nt tänu arukatele eritingimustele, mida Iirimaa läbirääkimistel saavutas ja mis hiljem eristas Iirimaad muust EList, olles märksa liberaalsem, vähem reguleeritud, ettevõtjale sõbralikum keskkond.

Kreeka näitel võime aga öelda, et suuremasse majandusruumi kuulumine ei muuda automaatselt majanduskeskkonda. Kreeka on siiani üks suurema korruptsiooniga ja pidevate skandaalide all kannatav Euroopa maa.

On muidugi tervitatav, et Eesti tahab globaliseeruvas maailmas tõsiste otsuste tegemises kaasa rääkida. Just nii ELi serveeritaksegi: koostöö kaudu on meil rohkem mõjujõudu. Ilmselt tõsi. Arusaamatu on vaid mõttekäik, et kui Eesti ei ole tingimusteta täielik ELi liige, siis koostöö ELiga peaks justkui haihtuma.

Ummisjalu ELis suuremat otsustamisõigust taga ajada ajal, kui praegused väikesed ELi liikmesmaad ei ole oma otsustamisõigustega rahul, ei ole tõsiseltvõetav.

Praegustel ELi maadel on tõsiseid probleeme nt ELi Ministrite Nõukoguga. Ei suured ega väikesed liikmed saa sotti kuidas otsuseid tehakse ja kes vastutab mille eest. Praegused ELi kodanikud on halvasti informeeritud millega nende valitsused Brüsselis tegelevad ja missugustesse lehmakauplemistesse segatud. Läbipaistvusest on asi kaugel.

On lapsik rääkida, et ainult ELis olles saab Eesti eurooplastega konkureerida ja ?õigusega oma kaupu ja teenuseid euroturul vabalt müüa.? Kõigeks selleks ei pea sugugi täisliige olema. Kas Norral või ?veitsil ei ole muu Euroopaga praktiliselt vabakaubandust? Soome, Rootsi, Austria, Hispaania, Portugal, kõigil neil oli ELiga vabakaubanduslepingud sõlmitud enne kui neist täisliikmed said.

On lapsik väita, et Eesti saab ELi liikmena olla hüppelaud lähipiirkondade suurtele turgudele kuna ?nii hoovõturajalt kui ka maandumiskastist tõkked ära koristatakse?. Kogu läbirääkimiste aja on EL nõudnud, et liikmeks saamiseks peab Eesti tühistama vabakaubanduslepingud Läti, Leedu ja Ukrainaga. Nii asendatakse lihtsalt ühed tõkked teistega. Hüppelaua teooria ei selgita miks ühed tõkked on paremad kui teised ja miks Eesti ei võiks olla ?hüppelaud? ELi täisliikmeks olemata kui nt on sõlmitud vabakaubandusleping ELiga.

?Kui inimesed midagi koos teevad, siis ikka selleks, et üheskoos on parem?. Nõustun Tallo ja selle antiigist tuntud tõega. Samas praktiseerisime seda õilsat põhimõtet edukalt ca 50 aastat ja ei olnud põrmugi parem. Siis polnud valikut. Nüüd on meil valida koostöö vormide vahel. Mingis vormis koostöö ELiga on vältimatu.

Tallo kirjutab endisest N.Liidust kui kohast, kus ?ilusate põhimõtete loosungid varjutasid räiget repressiooni ja võimu omavoli?. See tingimus arvatavasti eraldab N.Liitu ?isikuvabaduste austamisega ja mõtete pluralismiga? Euroopast.

Samas on väga paljud inimesed põhjusega häiritud faktist, et EL Austria puhul pehmet repressiooni tarvitas. Et füüsilist vägivalda ei tarvitatud, seab ELi muidugi N.Liidust peajao kõrgemale.

Avaldatu on autori isiklik arvamus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing