Eesti lehmad võivad olla nakatunud

15. veebruar 2001, 08:05

Eesti karjakasvatajate lautades on siiani loomi sadakonnapealisest veisekarjast, mille nad kolm aastat tagasi Hollandist siia tõid, kuigi veterinaarid olid seal juba selleks ajaks avastanud hullulehmatõve juhtumeid, kirjutab Postimees.

Nii jõudis 1997. aastal Hollandist Eestisse 34 tõumullikat ning vähem kui aasta hiljem lisandus 75 veist, kelle olid tellinud Lääne-Virumaal ja Kesk-Eestis tegutsevad karjakasvatajad. Ost toimus ajal, mil Hollandis oli välja tulnud kaks BSE ehk hullulehmatõve juhtumit.

Eesti veterinaarid lasid veisekarjad sisse sellest hoolimata, et kolm Balti riiki leppisid 1990. aastal kokku, et loomade ja loomsete saaduste import on keelatud riikidest, kus on viimase viie aasta jooksul diagnoositud hullulehmatõbe.

Hollandi lehmade impordiks loa andnud veterinaarametit tollal juhtinud, tänase veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütles, et mullikate sisseveo keelamiseks polnud siis mingit põhjust. Seda seetõttu, et nakatunud loomad polnud sündinud Hollandis, vaid sinna Suurbritanniast sisse toodud.

Eestis pole tänaseks teada ühtegi hullulehmatõppe nakatumise juhtu, kuigi viimase 12 aasta jooksul on siia toodud kokku 503 veist, kes pärinevad maadest, kus hiljem on diagnoositud BSE. Ravimatu hullulehmatõve peiteaeg on viis kuni kaheksa aastat.

Sel nädalal kogutud andmed näitavad, et ligikaudu kolmsada omal ajal Eestisse imporditud veist on kas tapamajja viidud või mingil muul põhjusel surnud.

Äsja valitsuses loodud nn hullulehmakomisjoni kuuluv Pärtel kinnitas, et iga looma karjast äralangemise põhjus on teada ning ükski neist pole läinud hullulehmatõve nähtudega.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing