Firma kätte kiiremini ja riigilõivud odavamaks

Kanadalasel kulub firma asutamiseks ja registreerimiseks kaks päeva ning ta peab selleks tegema vaid kaks toimingut. Asutamiskulud moodustavad Kanada sisemajanduse koguproduktist elaniku kohta 0,014%. Eestlasel võtab firmaomanikuks saamine aega umbes kuu, selleks tuleb teha üheksa toimingut. Elatustaset arvestades on see kõik kokku talle viis korda kallim kui kanadalasele.

Äripäeva seisukohast on firmade asutamine Eestis liiga aeganõudev ja kallis ning valitsus peab loobuma liigsest bürokraatiast ja alandama riigilõive.

Mida vähem takistab riik uute ettevõtete asutamist, seda rohkem on riigis kasvuettevõtteid ning seda suurem on majanduskasv ja tööhõive. Sellisele järeldusele jõudis rühm Harvardi ülikooli teadlasi, kes uurisid ettevõtluse alustamisega kaasnevat bürokraatiat 75 riigis. Uurimuse järgi said kõige kiiremini tegevust alustada Kanada, USA ja Austraalia ettevõtjad. Vaevarikkaima tee peavad läbima Brasiilia ja Boliivia uusettevõtjad.

Kui võrrelda Eesti tingimusi Euroopa riikidega, siis võib öelda, et meie uusettevõtjad on suisa õnnega koos. Näiteks Austrias maksab ettevõtte asutamine Euroopa Komisjoni mulluse raporti andmeil umbes 200 000 krooni ning sellega seotud asjaajamine võtab vähemalt viis kuud aega. Ka Itaalias, Saksamaal ja Portugalis peab firma asutaja läbima tõelise kadalipu, enne kui tegevust alustada saab.

Ometi ei pea Eesti sättima end nende riikide järgi, neil on üks oluline eelis Eesti ees ? nende demokraatia on saanud areneda vabalt pikka aega ning majandus on stabiilne. Eestile, kel seljataga kümmekond taasiseseisvumisaastat, on oluline, et võimalikult kiiresti tekiks võimalikult rohkem ettevõtteid, mis annavad uusi töökohti ning kasvatavad majandust.

Eestis võib saada valmisfirma väga kiiresti mõne konsultatsioonifirma ?riiulilt?. Seda võimalust eriti usinalt ei kasutata. See on esiteks kaks korda kallim kui ise asju ajada ning teiseks levib arvamus, et nii kiiresti vajatakse firmat üksnes hämarateks tegudeks. Riiulifirmad on tüüpiline näide, kuidas mõned nutikad kasutavad oma ärihuvides ära riigi bürokraatiat. Mida vähem on riigis bürokraatiat, seda vähem tehakse firmasid ka ?riiulile?.

Firmade asutamisega seonduv on ainult üks lüli bürokraatiaahelas, mille riik ettevõtja jaoks on välja mõelnud. Paljud firmad vajavad tegevuseks maad ning sõiduvahendeid. Maa kinnistamine võtab vähemalt kolm kuud aega ning maa kinnistusse kandmisel tuleb tasuda riigilõivu 6% maa müügihinnast. Sõiduki registreerimine võtab vähem aega, ent riigilõivud on samamoodi hoopis kõrgemad, kui toimingu tegemiseks kulutatakse.

Kuna Eestis ei ole maksul ja lõivul sisulist vahet, tuleb ka lõivud võtta arvesse ametliku maksukoormuse arvestamisel. Siis saame teada tegeliku pildi riigi rollist ning sellest, kuivõrd on elanikud koormatud maksudega.

Eestist saab tuua positiivseid näiteid sellest, et bürokraatiat on võimalik vähendada ? füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerumine, maksuamet oma e-deklaratsioonidega. Kindlasti on võimalik seda teha ka firmade käimalükkamise puhul. Halvim, mis Eestis juhtuda võib, on see, et asjaajamise keerukus ja kulukus sunnib paljusid inimesi loobuma oma firma asutamise ideest.