Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hansapank rühib edasi hinge tõmbamata
Grupi kogutulud kasvasid 1999. aastaga võrreldes 25,1%, omakapitali tootlus tõusis 6,2% ja jõudis 24,0 protsendini. Puhaskasum kasvas 57,7% ja ulatus 1,29 miljardi kroonini, selgus eile avaldatud konsolideeritud auditeerimata majandustulemustest.
?Ületasime endi prognoose ja analüütikute aastataguseid prognoose nii kasumi kui ka ärimahtude kasvu osas. Eriti rahul oleme me arenguga internetipanganduses ja Hansabanka arenguga,? ütles Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt, pidades silmas tütarettevõtet Lätis. ?Hansabankas Leedus on arenenud väga hästi. Oleme suuruselt viies pank ja poolteiseaastase tegevuse kohta on see väga hea tulemus,? lisas Neivelt.
?Hansapanga kasum oli vaid 1 protsendi võrra suurem kui prognoosisime, seega suurt üllatust ei olnud,? ütles Trigon Capitali peaanalüütik Toomas Reisenbuk. Tema sõnul ootab Trigon Capital Hansapanga selle aasta kasumiks 1,58 mld krooni, bilansimaht peaks jõudma 55 miljardini. Eile oli Hansapanga aktsia sulgemishind 140,5 krooni. Trigon Capitali prognooside kohaselt on aktsia hinnasihiks 180 krooni.
Suprema peaanalüütik Veikko Maripuu ütles, et aasta tagasi ei osanud keegi nüüdset tulemust ette näha, kuid hilisemad prognoosid langesid üsna kokku nüüd avaldatuga. ?Koos Eesti majandusega on Hansapank väga hästi edasi läinud ning üha rohkem hakkavad tulemustele kaasa aitama ka teised turud, kuhu Hansapank on läinud,? ütles Maripuu.
Just Hansapanga kasvuvõimaluste tõttu Baltikumis on dividendimääraks aktsia kohta 1 kroon. ?Dividendimäär tulenes loogikast, et näeme suuri kasvuvõimalusi. Oleme viimastel aastatel olnud oma sisemistes kasvuprognoosides pigem konservatiivsed ja tegelik kasv on olnud suurem, ?ütles Neivelt.
Maripuu sõnul on olukord Hansapanga kapitali osas kummaline. ?Väga palju on likviidseid vahendeid. Sellises olukorras maksta välja 1 kroon aktsia kohta näitab seda, et kas selle või järgmise aasta kasvuperspektiivid on ikka väga tugevad,? ütles Maripuu.
Preatoni Panga väärtpaberispetsialisti Deniss Kolomenski sõnul olid dividendid oodatust väiksemad. ?Preatoni Pank ootas dividendiks 2 krooni aktsia kohta. Ülejäänud tulemused on prognooside piires.? Preatoni Pank andis Hansapanga aktsia hinnasihiks 170 krooni ning 2001. aasta kasumiks oodatakse 1,6 miljardit krooni.
Maripuu tõstis eriti esile netointressi marginaali suurendamist. ?Netointressi marginaal on üllatavalt hästi arenenud, sest on ju konkurents laenude poolel pigem kasvanud. Sellises olukorras seda suurendada on väga positiivne märk,? märkis Maripuu.
?2000. a toetas puhast intressimarginaali euro intresside tõus ning laenuportfelli osakaalu kasv varades 4% võrra 58,9%-le. Eurointresside alanedes alaneb ka grupi intressimarginaal. Samuti on laenuportfelli osakaal varades jõudnud optimaalse taseme lähedale. Seetõttu on oodata intressimarginaali mõningast langust,? ütles Hansapanga investorsuhete juht Mart Tõevere.
Hansapank ei avalda bilansimahu kasvu ja kasumi prognoose, küll aga on välja käidud 5 finantseesmärki: omakapitali tootlus vähemalt 25%, kulu-tulu suhe alla 50%, positiivne mitteintressimarginaal, riskikulu alla 0,8% ja puhaskasumi kahekordistamine nelja aastaga. Maripuu hinnangul ei ole need eesmärgid üle paisutatud.
?Riskikulu 0,8% kehtestasime me eelmise aasta lõpus ja see on meie plaan alates sellest aastast. On selge, et alanevate marginaalide tingimustes ei saa enam nii suuri kahjumeid lubada. Mõni aasta tagasi oli mõneprotsendiline riskikulu talutav, aga tulevikus enam mitte,? ütles Neivelt.
Neivelt näeb Baltimaades suuri kasvuvõimalusi ega mõtle uute turgude vallutustele. ?Arvame, et suudame lähiaastatel kasvada orgaaniliselt ca 20?25%. See on kasv, mis võtab väga palju juhtimisjõudu ning uutest turgudest me lähiajal ei mõtle. Oleme oma strateegiates endiselt kahe jalaga maa peal ning 1997. aastal konkurentide tehtud vigadest palju õppinud,? ütles Neivelt.
Eriti suureks hindab ta Leedu pangandusturu potentsiaali. ?Näiteks on Leedus täna rohkem mobiiltelefone kui pangakaarte. On selge, et kasvab nii mobiiltelefonide omanike kui ka aktiivsete pangaklientide-kaardiomanike arv,? ütles Neivelt. Leedu Taupomasis Bankase ostu Hansapank endiselt ei kommenteeri. ?Leedu valitsusega peetavate läbirääkimiste ajal ei saa me nimetatud teemal kommentaare anda. Meie läbirääkimiste vastaspool on avalikult teatanud, et läbirääkimiste kulg pikeneb kaks nädalat,? teatas turundus- ja suhtekorraldusdivisjoni juht Kristi Liiva.