Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kolbakov pakatab ideedest

Väinu Rozental 16. veebruar 2001, 00:00

Kolbakovi tegemisi on saatnud kõmulised kohtuprotsessid. Üle kümne aasta on väldanud Kolbakovile kuulunud ASi A.O. Imbi vaidlus Ühispangaga, milles juristid näevad nutikat äriideed saada VEB-fondist külmutatud raha kätte. Kuu aega tagasi tegi Tartu maakohus Kolbakovist kriminaalkurjategija. ?See fakt ei mõju bioplastitehase käimalükkamisele hästi,? on Kolbakov sunnitud tõdema.

Kolbakovi firmade kohta on öeldud, et kõik need on tema kui autoritaarse juhi nägu. ?Töötajad ei pea olema lojaalsed mitte mulle, vaid firmale,? rõhutab Kolbakov ja nimetab müüdi ümberlükkamiseks kaks nime. Tema endistest kaastöötajatest jätkab Ants Nurk farmaatsiatehase ASi Nycomed Sefa juhtimist ning Tiina Suija Saksamaa määrdeainefirma Addinol Eesti filiaali juhtimist.

?Kolbakovile kohe kuidagi ei meeldinud teha halli argipäevatööd,? meenutab Suija. ?Ta haaras üha järgmise, esialgu hullumeelsena näiva idee järele.?

Tartu ärimees Juhan Kolk hindab kõrgelt Vambola Kolbakovi mittetraditsioonilisi üritusi mitte erastada või osta pankrotivarast valmis ettevõte, vaid ehitada oma idee ise nullist üles. ?Farmaatsiatehase ja toiduõlitehase rajamine on nii kõvad asjad, et paljudele ärimeestele jätkuks neist elu lõpuni,? sõnab Kolk. ?Kolbakovile ilmselt mitte ? tal on tervet uudishimu tegeleda uute põnevate projektidega.?

Vambola Kolbakovi kinnitusel on kodumaisel toorainel põhinev biolagunev plast puhtalt tema idee. ?Kuna soodsates kohtades asuv fossiilne kütus hakkab otsa saama, vajab kuus miljardit tarbijat maailmas uut materjali,? põhjendab Kolbakov, miks ta otsis lahendust bioloogilisest mikromaailmast.

Neli aastat tagasi pakkus Kolbakov Tartu Ülikooli teadlastele, kes selle teemaga olid kokku puutunud, ärilist väljundit. Nüüd on töörühm eesotsas geneetikaprofessori Ain Heinaruga aretanud mikroobi, kes töötleb teraviljast bioplasti tootmiseks vajalikku piimhapet.

Kolbakovi hinnangul on ta projekti koos laenurahaga investeerinud 15 miljonit krooni. Samas on ta veendunud, et avastatud mikroob, oskusteave ja inimesed maksvad juba praegu neli-viis korda rohkem.

Kolbakov peab ennast ebamerkantiilseks inimeseks. ?Minu eesmärk pole raha teenimine,? rõhutab Põlvamaal Taevaskojas enda ehitatud majas elav Kolbakov. ?Minu raha taastoodab end uutes, tavaliselt suurusjärgu võrra suuremates tööstusprojektides.?

Bioplastitehase projekti maksumus on 1,2 miljardit krooni, millest umbes 700 miljonit krooni moodustavad seadmed. Märtsi lõpus selgub, kummaga eelläbirääkimisi peetud kahest seadmeid tarnivast suurfirmast sõlmitakse liisinglepe. ?Oleme saavutanud ka kokkulepped, et seadmete liisingu korral saame Lääne pankadest ehituslaenu,? täpsustab Kolbakov, kuid keeldub võimalike finantseerimispartnerite nimesid mainimast. ?Skeemi realiseerumise korral me rohkem väljast tulevat raha ei vaja.?

Tehase ehitusmaksumuseks prognoositakse 300 miljonit krooni, infrastruktuuri loomiseks ja käivitamiseks kulub umbes 200 miljonit krooni.

Kaks aastat tegutsenud keskus pani aluse biotehnoloogia rakendussuunale. Kasvatati näiteks mikroobe, mis lõhkusid fenoole.

NSV Liidu kolmas munitsipaalaktsiaselts (esimesed olid Aeroflot ja Inturist). A.O. Imbi idee oli rajada Põlvasse moodne farmaatsiatehas. Alustati hoone ehitamist, kuhu plaaniti raku- ja geenitehnoloogial põhinevate testsüsteemide tootmist.

Kolbakov: ?Nii suure investeeringu jaoks polnud Eestis kahjuks siis raha ega ole ka praegu.?

A.O. Imbi tegeles ka Saksamaa määrdeainefirma Addinol toodangu importimisega ning Venemaalt naftaproduktide toomisega.

Kolbakov: ?Vajasime raha, et lõpetada farmaatsiatehaseks mõeldud hoone ehitus.?

A.O. Imbi pankrotistus 1998. aasta kevadel. Pankrotiprotsessi algataja oli Kolbakovile kuuluv AS Lõunatööstus.

Sama aasta sügisel alustas A.O. Imbi pankrotihaldur kohtuprotsessi, milles nõuab Ühispangalt üle 50 miljoni krooni nn VEB-fondi jäänud raha. Tallinna linnakohtu otsusega on see summa A.O. Imbi kasuks välja mõistetud. Märtsikuus tuleb Tallinna ringkonnakohtus arutusele Ühispanga apellatsioonkaebus.

A.O. Imbi endine suuromanik Kolbakov müüs oma osaluse kolm aastat tagasi.

Kolbakov: ?Imbi ja VEB-fondi kemplemine ei puutu enam minusse. See on advokaatide rida.?

Kavandatavale farmaatsiatöötusele hakati otsima partnerit, kuni leiti farmaatsiahiid Nycomed. SEFA suuromanik Kolbakov müüs Nycomedile kõik aktsiad. Ravimite tootja ja pakendaja AS Nycomed Sefa tegutseb edukalt Eesti ravimiturul.

Kolbakov peab LEA Panga projekti oma elu kõige kehvemaks projektiks, süüdistades panga põhjaminekus panga tegevjuhtkonda.

LEA Pangaga seotu on Kolbakovile kaasa toonud ligi kahe kuu pikkuse eelvangistuse ning süüdimõistmise kelmuses. Tartu maakohus karistas 26. jaanuaril Kolbakovi kolmeaastase tingimisi vabadusekaotusega ning mõistis talt riigi kasuks välja ligi 600 000 krooni. Kolbakov mõisteti süüdi ka teises episoodis ehk omavolis. Tartu maakohtu otsus on edasi kaevatud Tartu ringkonnakohtusse.

Kolbakov: ?Minu käest pole LEA Pank sentigi tahtnud. Et konstrueerida mulle süüdistus, määrati trahv riigi kasuks.?

Andis välja ajalehte Liivimaa Kroonika.

Kolbakov: ?Selles projektis osanikuks olemine oli minu jaoks nn fun-projekt.?

Jätkas A.O. Imbi algatatud kütusebisnisiga. Omas Põlvas tanklat, mille müüs hiljem ASile Favora. Imbi-Oil lõpetas tegevuse 1994. aastal.

Kolbakov plaanis koos Marek Strandbergiga rajada Lõuna-Eestisse kohalikku kütust kasutava gigantse agroenergeetilise tööstuse, mille esimene pääsuke ? Võru õlivabrik ? pidi käivituma 1997. aasta lõpus. Agroenergeetilise kompleksi idee on seni teostamata. Kolbakovi ja Strandbergi teed on lahku läinud.

Küll aga on Lõunatööstus olnud peamine taganttõukaja Jõgevamaal Painkülas asuva rapsiõlitehase käivitamisel ning kavandatava bioplastitehase projekti realiseerimisel.

Rõhuv enamus Lõunatööstuse aktsiatest kuulub Kolbakovile.

Eesmärk oli rajada endisesse Painküla tärklisetehasesse toiduõlitehas projektvõimsusega 42 000 tonni rafineeritud õli aastas. 130 miljonit krooni maksnud tehas käivitus 1999. aasta sügisel.

Werol Tehase põhiomanik on Hüvitusfond. Lõunatööstusele kuulub 19,4% aktsiatest ja pankrotistunud ERA Pangale 14% aktsiatest.

Kolbakov: ?Toiduõlitehase idee teostus enneolematult kiiresti, kusjuures vahepeale jäi börsikriis ja ERA Panga pankrott. Painküla õlitehas on sünniraskustest üle saanud. Turu võitmine on aja küsimus.?

Tõmbab käima 1,2 miljardit krooni maksva kodumaisel toorainel põhinevat biolagunevat plastikut tootma hakkavat tehast Põlvamaal. Tehas peaks valmima 2003. aastal. Tehases saab tööd kuni 100 inimest. Tehas tarbib 200 000 tonni teravilja aastas. Estbotechi põhiomanik on Kolbakov.

Kolbakov: ?Meie eesmärk on rajada kõrgtehnoloogiline multifunktsionaalne biotehnoloogilisel sünteesil põhinev suurettevõte. Eesmärk on lisaks bioplastile hakata tootma ka ravimeid.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:09
Otsi:

Ava täpsem otsing