Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Silmetil saastemaksuga vassimise kahtlus

Ervin Soon 16. veebruar 2001, 00:00

1998. aasta algul sõlmisid Mart Siimanni valitsuse keskkonnaminister Villu Reiljan ja ekspeaminister Tiit Vähi juhitav AS Silmet Grupp sooduslepingu, mille kohaselt pidi ettevõte vähem tasuma kuni 7,6 miljonit krooni keskkonnamaksu, kui ta investeerib 19,8 miljonit krooni reostuse vähendamiseks. Silmet pidi veeprogrammi raames vähendama oma põhilise saasteaine lämmastiku loodusesse paiskamise kogust vähemalt 25% võrra ehk 1200 tonnilt 900 tonnini aastas.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi sõnul saab keskkonnaministeerium väita, et Silmet pole lepinguga endale võetud investeeringukohustust täitnud. ?Ministeeriumile ei ole laekunud aruannet, et Silmet oleks investeerinud oma veeprogrammi vähemalt 14 miljonit krooni, mis neil lepingu lõppemiseks 2001. aasta alguseks pidi olema tehtud,? ütles Liiv. Tema sõnul saab siis, kui investeeringute tegemata jätmine on järele kontrollitud, ettevõttele antud soodustused tagantjärele kohtu kaudu sisse nõuda.

Silmet Grupis keskkonnaprojekte korraldava tütarettevõtte ASi Ökosil juhataja Tõnis Kaasiku sõnul on sooduslepingus ette nähtud 25% lämmastikureostuse vähendamislubadus kuhjaga täidetud. ?Lepingu sisuks oli reostusmahu vähendamine, mitte rahakulu. Raha selleks kulus vähem, sest leidsime odavama lahenduse,? ütles Kaasik.

?Mina ei tea, et meil midagi tegemata oleks,? lisas Silmet Grupi üks omanikke ja juhatuse esimees Tiit Vähi.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Marko Tuurmanni sõnul on küsitav, kas ettevõte ka tegelikult lämmastikuheitmeid 1200 tonnilt 900 tonnile vähendas või oli lämmastiku loodusesse paiskamine juba lepingu sõlmimise ajal tunduvalt väiksem ning vähendamine toimus ainult paberi peal. ?See on niisuguste lepingute oht, et paberile saab kirjutada algseisuks suurema numbri,? väitis Tuurmann.

1999. aastal oli Silmeti lämmastikureostuse maht keskkonnaministeeriumi andmetel 333 tonni, mis kasvas 2000. aastal 624 tonnini.

Tuurmanni sõnul on Silmet pääsenud võrdsetest keskkonnamaksudest ka seetõttu, et valitsuse 1999. aasta septembrist pärineva määruse kohaselt võib kuni 2002. aastani Ida-Viru ettevõtetele kõrgendada saastenormide piirväärtusi. Et normid on suured, siis neid ei ületatagi. Tuurmanni sõnul võidakse selle soodustuse tähtaega edasi pikendada.

Kohalik keskkonnateenistus väljastas Silmetile selle aasta alguses uue veesaasteloa, millega vähendati ettevõtte lämmastikusaaste normi 2913 miiligrammilt liitri kohta 450 milligrammile. Selle peale väitis Tiit Vähi, et aastased keskkonnatasud tõusevad 40 miljoni kroonini ja sellise määra puhul kavatsevad omanikud ettevõtte likvideerida.

Pärast Ökosili juhi Tõnis Kaasiku kohtumist keskkonnaminister Heiki Kranichiga otsustati selle nädala algul endist veesaasteluba pikendada selle aasta juulini.

Tuurmanni sõnul kehtestab Euroopa Liidu reovee direktiiv lämmastikureostuse kontsentratsiooniks mitte rohkem kui 10?15 mg/l. Eesti on taotlenud selle direktiivi täitmiseks üleminekuaega aastani 2010.

?Ma olen tunnistanud, et nõukogude ajast pärit tehnoloogiaga Silmetil on keskkonnaprobleeme,? ütles Vähi. Tema sõnul on Silmet Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla sulgemisprojekti välispartneritele lubanud, et ettevõte lõpetab hoidla kasutamise 2003. aastaks. ?Tehnoloogia jäätmevabaks muutmiseks kavatseme investeerida 3-4 aasta jooksul 100?150 miljonit krooni.?

Vähi ei väsi kiitmast Sillamäe jäätmehoidla üle 300 miljoni krooni maksvat sulgemise kava, mida aga ettevõte ei rahasta, vaid seda tehakse Eesti riigi ja välisrahaga.

Silmet on Vähi sõnul asunud testima USA kulul firmalt Behre Dolbear tellitud jäätmevaba tehnoloogia ettepanekuid. Üks võimalusi on kasutada liigset lämmastikku väetiste tootmiseks, teine võimalus valmistada naftatootjatele puhastusainet. Osa jäätmeid on võimalik klaasistamise abil muuta vähemalt 10 000 aastaks ohutuks.

Silmet kosus pärast Tiit Vähi asumist ettevõtet juhtima 1997. aasta ligi 60miljonilisest kahjumist kiiresti kasumisse. Eelmisel aastal prognoosis ettevõte kasumiks 20 miljonit, kuid teenis kaks korda rohkem.

Tänaseks ettevõtte omanikuks saanud Tiit Vähi oli Silmeti erastamise ajal peaminister ning eitas tollal kategooriliselt ükskõik millist majanduslikku seost Silmetiga. Vähi kinnitusel ta vaid aitas Silmeti ühel erastajal Thomas Waldinil kontakte luua. Eelmise aasta oktoobris pikendas Tallinna politseiprefektuur kriminaalasja uurimist Silmeti erastamisel kasutatud pangagarantii võimaliku võltsimise suhtes.

Tiit Vähi sõnul võib Eestis olla tegemist Vähi-foobiaga ning kui Silmetit sunnitakse sulgema, võib ta enda sõnul ka Eestist mujale elama kolida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:09
Otsi:

Ava täpsem otsing