Vaal-galeriis on sajandi suurkujud

Külli Kariste 16. veebruar 2001, 00:00

Vaal-galerii näitus ?Suured ja unustamatud? tutvustab Eesti publikule töid autoritelt, kelleta 20. sajandi kunstilugu ei oleks mõeldav ? Georges Brague, Paul Delvaux, Francis Bacon, Pablo Picasso, Joan Miró...

Oleme esmaspäeva hommikupoolikul Eha Komissaroviga näituse ainukesed külastajad, sest täna on galerii ametlikult suletud. Kunstiteadlane räägib näituse sünniloost, aeg-ajalt segavad meid koputused uksele ? rahvas januneb kunsti järele.

?Sellise näituse kokkupanemine võttis aega ca poolteist kuud,? ütleb Eha Komissarov. ?Meil ei ole enne mitte kunagi nii suurt väljapanekut siin üleval olnud,? juhib ta tähelepanu näituse erakordsusele.

Tööd, mis pärinevad 15 autorilt, on toodud Vaal-galeriisse Helsingi Forsblomi kunstigaleriist. ?Mõnes mõttes olid autorid küll ette antud, aga eks seal oli ju teisigi,? kommenteerib Eha Komissarov oma valikut.

Näitus koostati Eesti olusid arvestades ning ostja võimalustest lähtuvalt. Olulised tegurid olid ka tööde ilu ja atraktiivsus. ?Paratamatult jäi mõni pärl näituselt välja,? tunnistab Eha Komissarov. ?Aga kes oleks võtnud kohustuse maksta kindlustus nende hirmkallite tööde eest? Näitus koostati äriloogikat silmas pidades ? ?kommertsväljamüügid vajavad kaunistuseks suuri nimesid, eriti Eesti-sugusel maal,? on Komissarov veendunud. ?Situatsioon on tragikoomiline ? suured kunstinimed piirduvad ühe-kahe nimega, kellest huvitutakse ja keda aktsepteeritakse.?

Selle näitusega võttis galerii endale kaksikrolli ? müüa näitusel olevaid teoseid, kuid samas ka neid presenteerida. Viimane on Vaal-galerii müügijuhi Tiina Vainjärve arvates tunduvalt olulisem.

Galeriis on saadaval kunstnike elulugusid tutvustavad materjalid, mängib nende ajastu muusika. Kõik selleks, et näituse külastaja saaks kunsti nautides positiivse kogemuse.

?Inimesed tulevad näitusele, nad on kuulnud Delvaux?st, Baconist või Brague?ist, nüüd vaatan, milline ta välja näeb,? kiidab Eha Komissarov inimlikku uudishimu.

?Kõik näha olevad tööd on originaalid?, kinnitab Vaal-galerii müügijuht Tiina Vainjärv. See on vastus küsimusele, mida talle kõige sagedamini esitatakse.

Võimaluse näha teisejärgulist kunsti tõrjub Eha Komissarov eemale: ?Picasso puhul see ei käi nii lihtsalt, selline meganimi... Siin mõiste teisejärguline või kõrvaline lihtsalt ei kõla. Picasso või Shagalli või Miró nimi on sedavõrd võimas nii kommertsmaailmas kui ka kunstiajaloos, et tõrjub kõrvale mõiste teisejärguline. Iga Picasso töö on alati osake tema geeniusest ja tema geniaalsest aurast, tema meeletust imid?ist.?

Näitusel ?Suured ja unustamatud? on Eha Komissarovil ka oma lemmik ? briti maaligeenius Francis Bacon ja tema töö ?Etude de personnage?, 1987.

?Mul on tohutult hea meel, et selle töö leidsin. Teise maailmasõja järgne inglise kunsti suurim nimi ning karismaatiline liider. See maal annab suurepäraselt edasi Baconile omast ?anksti?, kvaliteeti ja pingestatust,? ei ole Komissarov kiitusega kitsi.

?Mulle endale see väike näitus väga meeldib. Huvitav on näha, mida kunst tegi läbi siis, kui meie siin hoogsalt kaelarättides pioneere ja kombaine maalisime,? kommenteerib kunstiteadlane Eha Komissarov. ?Need siin on neile kunstnikele isikupärased tööd,? võtab kuraator näituse lühidalt kokku.

Näitus jääb Vaal-galeriis avatuks kuni 10. märtsini.

Ilmselt on see meil juba emapiimaga kaasa antud, et kõik peab olema täpselt nii nagu päris. Paat peab olema paadi moodi, inimene inimese moodi. Tegelikult see ju nii ei ole, aga kui kujutised, mis piltidelt vastu vaatavad, on väga erinevad sellest, mis tegelikkuses, siis võetakse seda kuidagi võõriti. Tavaliselt tekib siis ka küsimus ? miks see kõik nii palju maksab. Ka sellel näitusel on teoseid, mida minul on raske mõista, ning püüdes olla objektiivne kommenteerin ma ? ma ei saa aru, mitte mulle ei meeldi. Mina kunsti ei kogu ja ma arvan, et meie ühiskonnas on üldse väga vähe neid inimesi, kes mõttelaadilt või vaimusuuruselt oleksid niikaugel, et võiksid öelda ? ma kogun kunsti sellepärast, et ma mõistan, mis on kunst.

Kunsti mõistmine eeldab põlvkondi ja põlvkondi elamist kunsti sees ning kunsti õppimist. Ja küll oleks tore, kui inimesed analoogsetele näitustele tee leiaksid ? võib olla hakkab see mõistmine siis ka tasapisi tulema. Kui nüüd rääkida konkreetselt ostmisest, siis sellelt näituselt ma tõenäoliselt ühtegi tööd ei valiks. Ütleme siis nii, et see ei käi kokku minu praeguse arengutasemega.

Minu eelistused kuuluvad piltidele, millest ma aru saan ja mille mõistmist ma eeldan ka näiteks oma külalistelt. Kunsti omamine ei tohiks välja paista mingi eputamise või teesklusena. Sellelt näituselt meeldisid mulle teistest enam Claude Garache?i värvilised teosed ? nendes on positiivset olustikku ja emotsiooni. Meeldis ka Picasso naisfiguur.

T?R kl 11?18,
L kl 11?16
P suletud
Väike-Karja 12
info 627 0161

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing