Fantoomhaigused ravikaardil

Marika läks oma kaheaastase pojaga kõrvaarsti juurde Lasnamäe Tervisekeskusesse. Poisi ravikaardile oli hiljaaegu lisandunud viie medõe nn fantoomvisiit, mis olevat tehtud paar aastat tagasi. Kusjuures patsiendi juures on kodus käidud last vaatamas ja soovitusi jagamas ka sellistel kuupäevadel, kus ema pärast rasket operatsiooni lapsega hoopis Tartu Lastehaiglas oli või suvel maal puhkas. ?Absurd on veel see, et kõik see soga on tekkinud kaardile alles viimase kuu jooksul elukohajärgse õe poolt, kuigi oleme juba ammu arsti vahetanud ja käime hoopis teise arsti juures,? kirjeldab Marika poja ravikaarti.

?Meie majas on sellise arsti saatus karm ? ta lastakse lahti,? on Lasnamäe Tervisekeskuse juhatuse esimees Anders Tsahkna seisukohal. ?Ma olen hoiatanud, et kui arsti eetika vastu ekstite, siis on jutt teiega üks.? Tsahkna sõnul on ambulatoorsete kaartide võltsimine ka juriidiline üleastumine, mis vajab täpset uurimist ning ekspertiisi. ?Ma eeldan, et patsiendid ei valeta, kuid ma eeldan ka, et minu töötajad ei valeta.?

Marika väidab, et kõik kuupäevad on dokumentaalselt ümber lükatavad ning on andnud asjale ametliku käigu, pöördudes nii Patsientide Esindusühingu kui ka haigekassa poole.

Juhtumit uurima hakanud Tallina Haigekassa usaldusarst Anne-Liis Laur aga ei leidnud ühtegi raviteenuste arvet, mis oleks esitatud kaebusaluste koduvisiitide eest. ?Meil pole veel õnnestunud patsiendiga ühendust saada, et kontrollida täpsemalt fakte,? selgitab dr Laur.

?Haigekassal on õigus tulla meie juurde iga päev kontrollimaks, kas tegemist on juurdekirjutamisega või mitte,? räägib Tsahkna.

Piret Kokk Patsientide Esindusühingust teab, et sarnaste väidetavalt olematute haigusjuhtumitega on nad varemgi kokku puutunud. Üks patsient sai tööl midagi tõstes infarkti. Senimaani polnud ta polikliinikus arvel olnud. Pärast uude elukohta kolimist, oleks pidanud ambulatoorne kaart jõudma elukohajärgsesse polikliinikusse. Selle asemel läks kaart aga kaduma. Hiljem välja ilmudes olid seal kirjas, nagu oleks talle enne õnnetust tehtud südame ja vererõhu uuringud, mis ei lasknud infarkti kvalifitseerida tööõnnetuseks, kuigi patsient varem polikliinikus ju arvel polnud.

Anders Tsahkna sõnul peaks taoliste probleemide vältimiseks tugevasti kaasa aitama digitaalsete ambulatoorsete kaartide süsteemi loomine, milleks hetkel küll veel raha pole.

Peale ravikaartide omandavad ei-tea-kust kummalise ja võimalik, et eluohtlikugi sisu retseptid, mis mõne apteekri mitte ainult kulmu kergitama paneb. Ühe apteegi proviisor asus lausa kaheksa-aastase lapse ema jälgi ajama, et hoiatada teda algkooliealise lapse nimele kirjutatud tugevatoimelise rohu eest, mis võib nii noore organismi tappa.

?Enda tuttavatele niimoodi soodusravimite väljakirjutamine on arstide seas väga levinud,? kinnitab ühe Tallinna polikliiniku perearst. ?Seda peab muidugi väga teadlikult tegema, sest arstid kardavad haigekassa usaldusarste.?

Ka Tsahkna arvab, et kirjeldatud juhtumi puhul pidi patsiendile sobimatu ravimi välja kirjutaja küll rumal olema, sest kõikidel retseptidel on arsti kood. ?Meie oleme siin oma maja apteekritega selles osas küll koostööd teinud ning kätte saanud mitmeid retsepte, mille blanketid eelnevalt on kaduma läinud.?