Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kergetööstus õmbleb saabastest seelikuid?
14. veebruari Äripäeva tööstuse ja keskkonna teemalises erilehes ilmus majandusministeeriumi peaspetsialisti Helena Hannula artikkel ?Kolme sektori võrdluses on suurem tulevik elektroonikatööstusel?, milles kirjutise autor võrdles kolme tööstusharu tulevikuperspektiive.
Üheks analüüsitavaks tööstusharuks oli kergetööstus, mis majandusministeeriumi peaspetsialisti arvates elavat allhangetest ning see olevatki Eesti kergetööstuse omapära.
Selle tõestamiseks esitas kirjutise autor väite, et mitmete ettevõtete puhul moodustab allhanketööde osakaal kuni 90 protsenti realisatsioonist.
Võin kindlalt väita, et enamgi kui mitmes ettevõttes on allhanketööde osakaal isegi 100 protsenti, kuid selle põhjal ei saa teha üldistavaid järeldusi kogu tööstusharu kohta.
Statistikaameti andmetel oli 2000. aastal allhanketööde osatähtsus rõiva- ja tekstiiltoodete ekspordis 44,2 protsenti, ekspordi osatähtsus rõiva- ja tekstiilitoodangust omakorda moodustas 46,1 protsenti (2000. aasta üheksa kuu andmed). Siit järeldub, et allhanketööde osatähtsus rõiva- ja tekstiilitootmises oli ligikaudu 20 protsenti. Äraelamiseks justnagu vähevõitu.
Uudselt läheneti jalatsitööstusele. Kirjutise autori sõnul ?toimub tekstiili-, naha- ja jalatsitööstuses peamiselt tooraine töötlemine vaheproduktiks, millest suurem osa läheb ümbertöötlemiseks rõivatööstusele?.
Õmbleme saabastest seelikuid?!
Artiklit illustreerinud graafikus esitati kergetööstuse jagunemine kolme valdkonna ? rõiva-, tekstiili- ning naha- ja jalatsitööstus ? vahel. Kui graafikus näidatud rõivatootmise 1,1 miljardit krooni moodustas sellest 44,9 protsenti, siis tekstiilitööstuse pea kaks korda suurem 2,1 miljardit krooni millegipärast ainult 42,4 protsenti.
Murelikuks teeb rõiva -ja tekstiilitootjaid aga kõige enam see, et niisugusel tasemel analüüs on esitatud majandusministeeriumi arenguosakonna analüüsitalituse peaspetsialisti poolt.