Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Liikluskindlustuses on oodata hinnatõusu

Kaivo Kopli 19. veebruar 2001, 00:00

Täna riigikogus teisele lugemisele tulev seaduseelnõu näeb ette nii liikluskahju käsitlusprotsessi kiirenemise, kindlustuskaitse laienemise, isikukahju ulatuslikuma korvamise kui ka kindlustuslepingu tähtajatuks muutmise.

?Meie spetsialistide arvates ei täida eelnõu praeguses redaktsioonis paljuski seatud eesmärke,? ütles Salva Kindlustuse juhatuse esimees Tiit Pahapill. Kolmeks olulisemaks eesmärgiks on nimetatud põhjalikku reguleerimist, teenuse hinna hoidmist või langetamist ning senisest kiiremat ja täielikumat kahjude hüvitamist. Kriitikute hinnangul ei täida eelnõu neist ühtegi. ?Lihtsam ja valutum oleks parandada olemasolevat ja toimivat liikluskindlustuse süsteemi, muutes praegust seadust,? tõdes Pahapill.

Bico-Leks Kindlustuse jurist Olavi-Jüri Luik vaidleb aga vastu. ?Juhul kui uut seadust ei tuleks, jääks kehtima tänane olukord, kus kannatanud on tihti äärmiselt ebavõrdses ja kaitsmata olukorras,? ütles Luik.

Uus seadus kaitseks kannatanuid kindlasti rohkem. Kuid kindlustuskaitse laienemine isikukahjude osas ? mis pealegi on kõige kallim kahjude liik ? ning ka teeliikluse mõiste laienemine suurendab kindlasti ka seltside kohustusi, mistõttu on loogiline, et kindlustustariif tõuseb. ?Väited, et liikluskindlustuse maksed ei suurene, vaid pigem lausa vähenevad, on tarbijate suhtes eksitavad,? ütles Pahapill. Ta lisas, et seejuures ei ole tema ega Salva vastu kindlustuskatte laiendamisele. ?Kasumit taotleva äriühinguna on kindlustusseltsile tegelikkuses ükstapuha, millist kindlustuskatet ta pakub, kui kindlustusvõtjad on valmis selle kinni maksma,? märkis Pahapill.

Salva Kindlustuse aktuaari poolt Liikluskindlustuse Fondi enese metoodika põhjal koostatud konservatiivse hinnangu kohaselt tõusevad hinnad minimaalselt 13,3% võrra. Pikemas perspektiivis on pakutud, et tõus võib ulatuda isegi 40 protsendini, kui arvestada Euroopa praktikat ja eelkõige seda, et isikukahjude osakaal suureneb tunduvalt. Kindlustus hakkab näiteks tasuma kannatanu ravikulusid haiglas ning hullemal juhul oleks kaetud isegi matusekulud.

Luik Bico-Leksist ütles, et hinnatõusu tasandab asjaolu, et kaovad ära kindlustamata sõidukid. ?Aga isegi kui tariifid peaksid tõusma eelpool mainitud ulatuses, tõuseksid nad tasemele, millisel nad olid aastal 2000,? märkis Luik. Kohustuslik liikluskindlustus odavnes selle aasta algul keskmiselt üle 13%.

Liikluskindlustuse Fond ei soovi uue seaduse tagajärgede üle spekuleerida, kuid fondi peadirektori abi Ilmar Raudmägi on varem siiski kinnitanud, et tariifide tõusu uus seadus kaasa ei too. ?Tariifid on jõus ikka kogu makseperioodi. Kui algab uus makseperiood, ja see algab aastavahetusel nagu ikka, siis selleks ajaks vaadatakse läbi ka tariifid,? ütles Raudmägi.

Raudmägi kinnitus viitab siiski vaid sellele, et hinnatõus lükkub edasi, kuid ei jää kaugeltki tulemata. Kui seadus mais kehtima hakkab, on hiljemalt aastavahetuseks selge, kui palju on seltside kulud ja makstavad hüvitised kasvanud ning kui palju tuleb tariifi tõsta.

Teenuse kallinemisele viitavad paratamatult ka sätted, mis panevad seltsidele oluliselt rohkem administratiivseid ülesandeid. ?Loomulikult tunduvad need kohati põhjendamatud, et mitte öelda lausa mõttetud,? tõdes Pahapill. Ta peab silmas kõikvõimalike teadete saatmise kohustust, mis paratamatult kasvatab firma tegevuskulusid ja lõpuks väljendub see tariifitõusus.

Näiteks on kindlustusandja kohustatud teavitama liiklusõnnetuse mõlemat poolt õnnetuseteate vastuvõtmisest, kuigi sama teate on ju tegelikult õnnetuse osalised hoopis ise kindlustusele esitanud. Seejärel tuleb kannatanule ja kindlustusvõtjale saata veel kaks otsust ? kindlustusjuhtumiks tunnistamise või mittetunnistamise ja hüvitamise või mittehüvitamise kohta. ?Arusaadav, et kindlustusandja keeldub hüvitise maksmisest, siis ta sellest taotlejat teavitab. Aga juhtudel, kui hüvitis otsustatakse välja maksta, piisakski lihtsalt hüvitise väljamaksmisest,? arvas Pahapill.

Luik on veendunud, et lepingute haldus läheb seltsidele siiski tunduvalt odavamaks. ?Tähtajatute lepingute tõttu kaob ära nii-öelda pileti müük poliiside näol. Inimesed sõlmivad praegu aastas mitmeid uusi poliise, makstes selle eest sadu ja sadu kroone, mis uue seadusega ära langevad,? rõhutas Luik.

Kirjade saatmine pole muidugi suurim kulu. ?Näiteks saab kindlustusandja lõpetada lepingu alles siis, kui kindlustusmakseid ei ole tasutud 12 kuud järjest, kuid kogu selle aja jooksul on kindlustusel kohustus hüvitada kahju, mida pahatahtlik klient on võib-olla tekitanud,? ütles Pahapill. Ta möönis, et kohtutäiturite abil on võimalik makseid sisse nõuda, kuid praktika näitab, et see pole efektiivne. Seega jaguneb sissenõudmata võlgnevus teiste tarbijate maksetele.

Eelnõu mitmed sätted viitavad sellele, et tarbija valikuvõimalused ahenevad. Kui juba täna on olukord liikluskindlustusturul lähedal monopoli tekkele, siis uue seadusega aheneb valikuvõimalus veelgi. Tarbija seotakse ühe seltsiga jäigalt ja kahtlemata on suurtel seltsidel alguses lihtsam ulatuslike müügi- ja sooduskampaaniatega kliente endale meelitada, leiavad kriitikud.

?Pealegi on kindlustusandjal kohustus väljastada poliis vaid tasutud perioodi kohta, kuid järelikult on õigus väljastada poliis ka tasumata perioodi kohta. Seega saab selts väljastada uue poliisi piisava ajavaruga enne eelneva kehtivuse lõppu ning sel ajal ei saa mõni teine selts kliendiga uut lepingut sõlmida,? ütles Pahapill. Teoreetiliselt on võimalik, et mõni selts sõlmib juba nüüd lepingud kõigi autoomanikega ning kui uus seadus kehtima hakkab, pole teistele kliente enam saada.

?Jutud, et kliendid seotakse jäigalt ühe seltsiga, on väärad. Muutub lihtsalt seltsi vahetamise protseduur ja vahetamine ei too kliendile mingeid lisakulusid,? kinnitas Luik. Samas ? uue lepingu sõlmimise kulu ju siiski lisandub.

?Suurte seltside poolset suurt kampaaniat on väga vale karta, nagu ka monopoliohtu. Mitte ükski selts ei ole huvitatud, et tema turuosa oleks 40%, mis konkurentsiseaduse kohaselt on turgu valitsev ettevõte. Arvestades tänast turujagunemist on täiesti väär arvata, et suured seltsid tahavad turgu juurde,? ütles Luik Bico-Leksist.

Bico-Leksi turuosa liikluskindlustuses oli kindlustusinspektsiooni andmeil möödunud aasta lõpuks preemiate järgi 20,5%, suurim on Sampo 37,7 protsendiga.

Veel üheks probleemiks on isikuandmete lihtne kättesaadavus. Online-süsteemi arendamisel on loodud elektrooniline andmepank kõigist liikluskindlustuse sõlminutest, nende andmete kasutamine on aga vähe reguleeritud.

Tarbija isikuandmetele ja ka omandi loetelule pääseb ligi peaaegu igaüks ? täpsemini küll Liikluskindlustuse Fondi liikmed, aga seega kõigi liikluskindlustusega tegelevate seltside müügivõrkude esindajad.

Seda nimetab ?väga problemaatiliseks? oma ekspertiisaktis ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor Kalle Merusk. ?Mis puudutab online-süsteemi määratlust, selle haldamist ja kasutamisest tulenevaid õigusi ning kohustusi, siis on need küsimused õiguslikult reguleerimata või reguleeritud ebapiisavalt. Online-süsteemis, tulenevalt eelnõust, kajastuvad aga kahtlemata isikuandmed,? tõdes Merusk. Tema hinnangul tuleb sätestada, kellel lasub isikuandmete kaitse tagamine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:10
Otsi:

Ava täpsem otsing