Pealinn vajab uusi odavaid kortereid

Tallinna elamufondi olemasolevad tagavarad ammendavad ennast peagi ning suhteliselt väike uute elamispindade arv muutub pealinna pidevalt juurde voolava elanikkonna vajaduste rahuldamiseks kasinaks.

Viimasel ajal kuumaks köetud teemale ? noorte perede eluasemetingimuste parandamisele ? võiks läheneda uuest suunast. Miks on vaja rajada odavaid ja kahtlase kvaliteediga eramuid, kui sama hinna eest saaks ehitada tagatud kvaliteediga uusi kortereid? Kindlasti oleksid paljud noorpered õnnelikud ka kaasaja kvaliteedinõuetele vastavasse korterisse kolimise üle. Korteris elamine on tunduvalt mugavam, mistõttu paljud ei tahagi oma maja.

Tänaseks on realiseerunud umbes 15 Tallinna kesklinna, sh Kassisaba ja Kadrioru, uuselamut. Hinnanguliselt on turul 180 uut korterit. Praegust nõudlust arvestades jätkuks neist käesoleva aasta lõpuni.

Lähima kahe aasta jooksul saavutavad magalapiirkondade korterid oma põhjendatud tipphinnad. Loomulikult toob see kaasa üha suureneva seltskonna inimesi, kes otsivad midagi muud kui tüüpkorter 30 aastat vanas paneelelamus. Seega soosib Tallinna kinnisvara hindade kiire kasv laiapõhjalise nõudluse tekkimist uusehitiste järele.

Elanikele jõukohased (ehk siis madalad) hinnad tagavad piisava nõudluse ning mastaabiefekt arendaja kasumi. Kuna elanike maksevõime ei jõua eeldatavasti vajadustele ja soovidele järele, pole plahvatuslikku tormijooksu uute korterite järele siiski oodata. Nõudluse kasvule on kriitilise tähtsusega pankade laenupoliitika, mis üha tihenevas konkurentsis on küll tunduvalt kliendisõbralikumaks muutunud, kuid eeldatavasti on pankadel kinnisvara ostjatele tulevikus veelgi positiivseid üllatusi varuks.

Kujuneva nõudluse mahu määrab ära ka arendajate soov ja võime pakkuda turule sobivat hinda ? piisavalt suure mahu korral peaksid valmis korterite hinnad jõudma tasemeni 9000?10 000 kr/m², mis tagab õige asukoha korral kiire realisatsiooni.

Eesti mastaabis pole siiski võimalik seninägematut nõudlust rahuldavaid suurprojekte kuude ega ka aastatega teostada, mistõttu on inimeste sissetulekute kasvutempot arvestades aktiivsetel investoritel juba praegu õige hetk hakata sellele mõtlema ja tegutsema. Peaks mõtlema mitte ainult kahe-kolme või ka kümne maja ehitamisele, vaid tervete kaasaegsete elukvartalite loomisele. Varem või hiljem tekivad suuri piirkondi haarava kinnisvaraarenduse tulemusena esimesed terviklikud elukeskkonnad, kus sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur on lahendatud kaasaegsel tasemel. Piisavalt suur maht peaks tekitama ka sünergiat, tõstes uue projekti populaarsust ja usaldusväärsust.

Õige ajastus ja ettenägelikkus tagab esimestele turule tulijatele kindla edumaa, st suurema kasumimarginaali ja väiksema ebaõnnestumisvõimaluse. Hilinejad aga riskivad äpardumisega.

Vt. ka tabelit: Uued korterelamud Tallinnas