Ebaõnnestunud ?Mõisaküla?-plaan

Odavate eramute idee iseenesest on ju ilus. Kellele ei meeldiks, kui oma maja soodsama hinnaga kätte tuleb. Paraku on projekti algatajad eesotsas Tallinna linnapea Jüri Mõisaga rea asjaolusid jätnud arvestamata ning ka avalikkusele ütlemata. Kui odavate eramute projekti vaadelda põhjalikumalt nii arhitektuurilis-ehituslikest, kinnisvaraarenduslikest kui sotsiaalsetest aspektidest, on selge, et projekt on algusest peale ebaõnnestunud.

Barakkeramute idee sai ajakirjanduses hävitava kriitika juba siis, kui Jüri Mõis selle välja käis. Nii arhitektid kui tavakodanikud leidsid, et ühetaoliste karpide konveierpüstitamine on kõige muu kõrval ka meie elukeskkonda inetult reostav.

Konkreetsema vormi võtnud odavamate eramute projekt ei paista olevat küll kuigi suuremahuline, ent on ikkagi karikatuurne ? kui juba kurikuulus Tiskre, kus majad maksavad mitu miljonit, näeb välja kui mõttetuid kastelamuid ja traataedu täis jalgpalliplats, siis poolemiljoniliste elamute rajooni kõledust annab ette kujutada.

Ehituse poole pealt tuleb nentida, et pakutud summa eest pole võimalik ehitada hoonet, mida eestlane peab eramajaks. Mõnes mõttes on kohane võrdlus korteriga, mis on korrusmajast välja tühjale krundile tõstetud. Iseasi on see, et paneelkorter võib jätta isegi toekama mulje, kui äärmuslikult odavate ehitusmaterjalidega ehitatud 75ruutmeetrine ehitis. Põhjamaises Eestis peetakse eramajaks midagi muud. Nii ei maksa üllatuda, kui odavate eramute pakkumise peale huvi tundvad inimesed pärast tulemuse nägemist pettuvad. Maja, mida eestlane oma koduks tahab, peab olema turvaline ja mugav, tugev ja soe. Odavate eramute projekt seda ei paku. Ei ole mõtet elada ainult nime poolest eramajas, siis on kasulikum ridamaja või korter.

Tõsiselt on projekti tutvustamisel eksitud hindadest rääkimisega. Kohe pärast esimeste odavate hindade eufoorilist välja ütlemist õiendati hindu kallimaks ning välja tuli ka, et krundi ja kommunikatsioonide maksumusest ei kõnelda. Jüri Mõis on küll teatanud, et Tallinna linn on lubanud anda projektile tasuta krundid ? aga lubage meenutada, et tasuta ei saa midagi, ning kui linn soovib nn Mõisaküla elanikele krundid kinni maksta, siis tuleb seda demokraatlikult otsustada ning panna paika valikukriteeriumid, mille alusel mõni majaehitaja saab krundi tasuta, teised aga peavad maksma.

Arusaamatu, miks muidu suhteliselt ettevõtlussõbralik linnapea on odavate majade projekti puhul otsustanud administratiivselt sekkuda turusuhetesse. Kui ühe äriprojekti puhul maksab linn arvestatava osa kuludest kinni, siis kuidas peavad turul hakkama saama teised kinnisvaraarendajad? Kui eramu, mis siis et hädine, maksab pool miljonit, siis palju peaks maksma sama suur uus korter? Aga nõukogudeaegne paneelelamu korter? Kui odavate eramute projekti autorid pole neile küsimustele mõelnud, on see küll rumal, kui nad aga ei pea neid küsimusi oluliseks, on tegu kuritahtlikkusega turumajanduse vastu.

Esmapilgul tundub idee toetada odavate eramute ehitamist õilis. Omavalitsus toetab Eestimaa perede soovi oma maja ehitada ning maksab kinni krundi ja kommunikatsioonid. Aga miks peaks omavalitsus tegema väihestele inimestele 300 000kroonise kingituse? Isegi kui projekt suudetaks ellu viia suures mahus ning leiduks piisavalt rahvast, kellele need pappmajad meeldivad, saab takistuseks rahva ostujõud.

Isegi pakutud ebareaalselt odavate hindadega jõuavad sellist väljaminekut (lisanduvad maja ülalpidamise, kütte, transpordi jm kulud) endale lubada üksikud jõukad, kelle toetamine ei pea olema omavalitsuse eesmärk.

Selle asemel võiks linnajuhid proovida midagi teha sadade tuhandete paneelrajoonides elavate inimeste tuleviku heaks. Kui linn lähiajal ei leia nippe soodustamaks korteriühistute teket ja elamute mõistlikku majandamist, on peagii Tallinnas lagunevad slummid.

Kuna elamuid on vaja ehitada, soovitan linnavalitsusel asuda soodustama uute inimsõbralike korterelamute ehitamist ja vanade säilitamistvajavate asumite renoveerimist. Tallinn on linn ning enamik linnakodanikest elab ka tulevikus korrusmajades. Nii saaks toetada tunduvalt suuremat arvu linnakodanikke. Odavate eramute projekt aga tuleb kuulutada ebaõnnestunuks ja avalikkuse ees vabandada.