Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Referendum on vajalik kõneluste lõppedes

20. veebruar 2001, 00:00

Isamaaliit eesotsas Mart Nutiga on tulnud välja ettepanekuga korraldada Euroopa Liidu referendum juba järgmise aasta suvel. Kiirustamine ?jah? või ?ei?-ga sedavõrd olulises küsimuses on kurjast.

Referendum Euroopa Liitu astumiseks tuleb korralda pärast liitumiskõneluste lõppemist, et hääletajatel oleks otsuse tegemiseks võimalikult palju informatsiooni.

Eesti on seadnud endale kohustuse olla valmis Euroliiduga liitumiseks 2003. aastal ? see on Eesti arvamus. Kas ka sisevastuoludes vaevlev Euroliit sama arvab, on veel lahtine. Seetõttu võib aastast 2003 sujuvalt saada 2004 jne. Igal juhul oleks referendum järgmise aasta suvel asjade tegelikust käigust kärsitu etteruttamine.

Väidetavalt on raskemad peatükid eurokõnelustel alles sulgemata, kuna paiknevad kõneluste lõpus. Nende tulemused ei pruugi osutuda Eestile eriti rõõmustavaks. Ja rahva meelsus võib pöörduda euroliidu vastu. Sestap oleks referendumiga kiirustamine, arvestades Eesti praegust ja valdavalt positiivset meeleolu, ettenägelik poliitiline manööver. Kui muidugi meie eesmärk on ummisjalu Euroliitu tormata.

Vastutustundlikud riigimehed ei tohiks niisugust pimesikumängu siiski lubada. Informatsiooni täielikkuse vajadusele on rõhunud ka eurokõneluste eestvedajad. Et rahvast on tarvis veelgi rohkem teavitada liidu plussidest-miinustest. Seepärast on põhimõtete päevapealt muutmine enam kui arusaamatu.

Väidetavalt on praegune Eesti põhiseadus selline, mis ei luba Euroliitu astumist. Tõsi, põhiseadust saab muuta, ja sellest tulekski alustada. Alles kunagi hiljem peaks tulema referendum. Praegusel kujul jääks referendum tavalise arvamusuuringu tasemele.

Professor Igor Gräzini arvates saaks referendum olla üksnes soovitusliku iseloomuga. Kuigi rahva ?jah?-sõna Euroliidule annaks läbirääkijatele kahtlemata vabamad käed kiirendatud edasiminekuks.

Kui Eesti pidurdab edasiminekut ELi suunal, võib juhtuda, et nt Läti pääseb Euroliitu enne Eestit. Ja kehtestab Eestiga viisare?iimi. See oleks muidugi paras hoop rahvuslikule uhkusele. Niisugustest ebameeldivustest hoolimata ei saa õigustada loobumist kvaliteetsemast lõpp-positsioonist.

Ei saa välistada sedagi stsenaariumi, et Eesti eurokõnelejad ei soovi mingit referendumit teha, sest ?ei? või madal hääletamisaktiivsus oleks suur nurjumine. Kindlam on jätkata senist ametnikepõhist liitumistegevust, võtmata täiendavaid riske, mis lähtuvad rahva arvamusest. Mõned aastad tagasi väljendas ka Lennart Meri mõtet, et Euroliitu astumine on niikuinii otsustatud, ja mis referendumit veel vaja on.

Eesti pole siiamaani referendumeid korraldanud, aga Euroliit on piisavalt oluline küsimus, millele on tarvis saada rahva ?jah?-sõna. Ent referendum tulgu alles siis, kui on õige aeg.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing