Riiki ähvardab 10 miljoni nõue ammuse loo eest

Andres Reimer 20. veebruar 2001, 00:00

Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid lõpetab sel nädalal hagi viimistlemise, et nõuda Silmet Grupi kasuks välja ligi 10 miljonit krooni toodangu eksportimisega teenitud raha. See jäi üheksa aastat tagasi kinni Eesti Pangale kuulunud korrespondentkontole VEBis.

Järgmisel nädalal otsustatakse, kas hagi suunatakse Eesti Panga või riigi vastu, täpsustas eile Silmet Grupi tegevdirektor Avo Annus. ?Kui Eesti Panga juures tegutsev VEB Fond saadab meile igal aastal teate, et meile kuulub üle 570 000 USA dollari suurune summa, siis on meil raske ettevõtte omanikele seletada, miks me seda raha ei kasuta,? selgitas Annus.

Riiki kohtus esindava rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm ütles, et ei tunnista seda kohustust Silmet Grupi ees, sest võlglane on ikkagi VEB. ?Eesti riik ei vastuta Venemaa panga kohustuste eest,? lausus Urm. ?Enne kohtu otsust ei ole meil plaanis seda nõuet täita.?

Riik võttis Annuse sõnul kohustuse külmutatud arvete suhtes enda peale, kui asutas 1993. aastal riikliku VEB Fondi.

Eelmisel nädalal üritas Silmet Grupp vahetada ettevõttele erastatud maade eest nõutud summa VEBis külmutatud raha vastu, kuid erastamisagentuuri nõukogu lükkas taotluse tagasi. ?Kokkuleppe puudumisel tuleb pöörduda kohtusse,? ütles Silmet Grupi juhatuse esimees Tiit Vähi.

?Erastamisagentuuril puudub õigus selliste otsuste tegemiseks,? ütles agentuuri pressiesindaja Katrin Kivi.

Silmet Grupi eelkäija Sillamäe Põlevkivikombinaat sooritas välistehinguid läbi VEBi Eesti osakonna, mille Eesti Pank hiljem üle võttis, et selle baasil asutada kommertsülesandeid täitnud välisoperatsioonide osakond.

1992. aastal külmutas Nõukogude Liidu Ülemnõukogu presiidium kõik valuutaarved, et osta näljaohus riigile toiduaineid.

Eesti taasiseseisvudes jäid siinsete pankade korrespondentarved VEBis külmutatuks, kuid samal ajal maksti Venemaa eraisikutele ja ettevõtetele nende arvetel olnud valuuta välja. Venemaa sidus Eesti pankade raha tagastamise riikidevaheliste läbirääkimistega, sest soovis neid summasid kasutada Nõukogude Liidu välisvõla tasumiseks.

Eesti pankade päästmiseks külmutas riigikogu 1993. aastal nende Eesti ettevõtete arved, kelle välistehingute teenindamiseks kasutasid Eesti Pank ja kommertspank UBB korrespondentkontosid VEBis.

Riigikogu kohustas 1993. aastal Eesti Panka asutama külmutatud summasid omavate ettevõtete kontrolli all oleva riikliku VEB Fondi, et koondada sinna VEBis külmutatud Eesti pankade raha. Kuid Eesti Pank jättis riigikogu nõuet eirates kokku kutsumata kreeditoride üldkoosoleku, kes pidi fondi kontrollimiseks valima juhatuse. Selle asemel asus Eesti Pank ise fondi juhtima, emiteerides kreeditoride nõusolekut küsimata fondi sertifikaate ja tehes nendega sadade miljonite kroonide suurusi tehinguid.

Kreeditoridele kuuluv rahasumma Eesti pankade korrespondentkontol VEBis on vähenenud esialgselt ligi 1,1 miljardilt kroonilt ligi 360 miljonile kroonile.

Eesti tippadvokaatide kinnitusel asutas praeguse rahandusministri Siim Kallase juhitud Eesti Pank kaheksa aastat tagasi varatu ja õigustühise fondi, eksitades sellega 1,1 miljardi kroonise nõudega kreeditore. VEB Fondi varatust on kinnitanud ka Siim Kallas, põhjendades sellega fondi edutust. ?Fondil polnud vahendeid, Venemaa pole siiamaani tunnistanud VEB Fondi kui klientide nõuete koondajat,? rääkis Kallas.

Eesti ettevõtetele kuuluva külmutatud rahaga VEBi on jäänud Põhja-Eesti Aktsiapanga korrespondentkonto, millelt hämaratel asjaoludel on kuni viimase ajani välja makstud ligi 750 miljonit krooni salastatud ettevõtetele. Ligi 150 ettevõtet ootab aga asjatult VEB Fondi ukse taga oma raha kättesaamist.

Silmet Grupi hagi valmib olukorras, kus keskkonnaministeerium kahtlustab Silmetit keskkonnainvesteeringutega vassimises. Ministeerium avaldas kahtlust, et Silmet on saastemaksu sooduslepingut kasutades jätnud maksmata miljoneid kroone keskkonnamaksu.

Silmet Grupiga sarnase nõudega võitis eelmisel aastal Tallinna linnakohtus Ühispanka Lõuna-Eesti ärimehele Vambola Kolbakovile kuuluv pankrotistunud A.O. Imbi.

Imbi nõue Ühispanga vastu on seotud kunagise Balti Ühispanga (UBB) Venemaal VEBi arvetel külmutatud rahaga.

Imbi omandas nõude Läti firmalt Erkers, algselt oli selle suurus 52,4 miljonit krooni, kuid seoses dollari kursi muutumise ja hoiuseintresside lisamisega on sellest saanud 72 miljonit.

Kohus luges tõestatuks, et nõue tuli üle Ühispanka pärast Balti Ühispanga kadumist Põhja-Eesti Panga kaudu.

Ühispank ei ole nõuet tunnistanud, leides, et A.O. Imbi peab selle välja nõudma riiklikult VEB Fondilt, kuna on esinenud hagejana ka VEB Fondi vastu, ning kaebas linnakohtu otsuse edasi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing