Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Äriprojekti tuleb pidevalt analüüsida ja korrigeerida

21. veebruar 2001, 00:00

Ettevõtte tulevikukavad kujundatakse äriprojektide alusel, seejuures vastutusrikkaim töölõik on firmale sobivaima kapitalieelarve koostamine. Kui äriplaanid on käivitunud ja firma tegutseb, unustatakse harilikult, milliste eelduste põhjal projekt käivitus. Majandustegevust uuritakse ja analüüsitakse traditsiooniliste meetodite alusel. Sellest aga ei piisa.

Tartu Ülikooli ärirahanduse ja investeeringute õppetoolis töötati välja põhimõtteliselt teistsugune lähenemisviis. Süvaanalüüsi käigus uuriti üksikuid projekte (taustaks ettevõtte finantsanalüüs), korraldati nn projektipõhist analüüsi, selgitamaks tähtsamaid muutusi projekti eluea jooksul (vt tabel) ning neist johtuvaid positiivseid ja negatiivseid tulemusi. Analüüside varal saime vastu võtta erinevatest aspektidest põhjendatud juhtimisotsuseid rahandustöö korraldamise alal.

Esmalt eraldasime probleemikompleksist projekti sisemise tulususe, kapitali hinna ja ettevõtte rentaabluse ning seostasime need projektipõhise analüüsiga. Seejärel analüüsisime eeldusi ja tingimusi, mis kehtisid projekti vastuvõtmisel.

  • Käivitunud äriprojekt peab kindlustama stabiilsed rahavood (kavandatud kassapõhine kasum pluss amortisatsioonisummad) ettevõttele. Sellest johtub projekti enda tasuvus. Tekkivad rahavood ongi ettevõtte toimimise alus, kui need hetkekski katkevad, lõpeb ka ettevõtte tegevus (pankrotiga).

  • Äriprojektist johtuvad rahavood ajatatakse riske arvestavate diskonteerimismäärade, harikult ettevõtte kapitali hinna alusel. Selle täpne määramine on tähtis, kuid selle muutus ei olene alati firmast. Nt tulumaksumäära alanemine või kaotamine tõstab kapitali hinda (kõlab üsna paradoksaalselt ehk pole head halvata).

  • Projektide vastuvõtmisel tuleb arvestada reservidega ettenägematute kulude katteks.

Neid põhitõdesid arvestatakse iga äriprojekti läbitöötamise käigus, kuid projektide läbiarvutamine toimub ikkagi kindla ajahetke majandustingimustes.

Projekt võetakse vastu kapitali teatud hinnataseme juures tingimusel, et projekti tulusus on suurem kui kapitali hind. Viimane aga koosneb üksikute rahaallikate (pikaajalised laenud, eelis- ja lihtaktsiakapital) hindadest kapitali eelarvestamise hetkel. Aga kui kaugele ajas me suudame ette näha, et jääda veel reaalsuse pinnale?

Kuna meil on tegu kapitali kaalutud keskmise hinnaga, peaksime hoidma ka tulevikus suhteliselt stabiilsetena üksikute allikate osatähtsuse kapitali struktuuris. Jutt käib kapitali sihtstruktuurist, mille puhul on firma väärtus suurim. Kui me ei järgi ? see on küll raske ? kapitali sihtstruktuuri, muutub firma väärtus ja harilikult ikkavähenemise suunas.

Keerukam oli kõikvõimalike muutuste analüüsimine, mis toimuvad (toimusid) projekti eluea jooksul.

  • Konkurentsi tingimustes on raskeim kavandatud müügimahtude, so turu säilitamine. Kui müügimaht langeb allapoole kasumiläve punkti, olemegi kahjumis ja äriprojekti edasine jätkamine muutub küsitavaks. Ilmselt peaksime abi otsima innovaatika vallast ja suunama tähelepanu tooteuuendusele, mis võimaldab püsida konkurentsis ja ehk tõsta tooteühiku müügihindagi.

  • Teraselt peame jälgima inflatsiooni ja sellest johtuvaid tootmise sisendtegurite hinnatõuse. Seega ka inflatsioon kergitab toote/teenuse müügihinda. Kui me majanduses toimivate inflatsiooniteguritega kaasas ei käi, võib juhtuda, et kaup enam ei lähe. Kasvavad varud, debitoorne võlg, suureneb likviidsus- ja laekumisrisk. Halveneb ka firma maksevõime, alaneb rentaablustase ? suureneb pankrotti sattumise oht.

  • Kui projekt kaetakse pikaajalistest allikatest, siis firma tekitab ja tõmbab oma igapäevases tegevuses kaasa ka lühiajalisi rahaallikaid. Muutused majanduses põhjustavad kõigi allikate hinnamuutusi. Sestap peab firma kujundama endale sobivaima käibekapitali juhtimise strateegia.

Suuremad muutused johtuvad laenuhindade muutustest, sest pangast saadud laenusumma intressimäär ei peegelda veel laenu tegelikku, efektiivset hinda. See sõltub laenulepingus sisalduvatest tingimustest (kompensatsioonisaldo nõue, intresside ettemaks laenu väljaandmise momendil, teenustasude tase, laenu tagasimaksegraafik).

Leping pole aga avalik dokument, mistõttu me ei teagi täpselt, kui kalleid rahaallikaid firmad tegelikult kasutavad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:10
Otsi:

Ava täpsem otsing