Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Naabri Mari ei tea tervishoiust kõike

21. veebruar 2001, 00:00

Alatasa tervishoiukorraldust kiruda ei ole kuigi konstruktiivne tegevus. Rohkem kasu pole ka sellest, et igaüks, kes kordki arstil käinud, võtab nõuandeid jagada. Nonde ekspertide ettepanekud ulatuvad seinast seina ? alates sotsiaalmaksu tõstmisest ja lõpetades sellega, et lugegu haige arstile raha otse peo peale ? ning taanduvad kurtmisele rahanappuse üle.

Nüüdisaja arengutaseme juures poleks ju mingi kunst ka terve Eesti eelarve inimeste uurimisele-arstimisele ära kulutada. Kuid tahtmiste ja võimaluste vahekord on ühiskonna kokkuleppe küsimus ning alles sealtpeale saab täpselt plaanida, kes ja missugust raviteenust selle raha eest saab.

Et meie arstiabi toimiks efektiivselt ja hästi, on vaja kõikjal Eestis korralikult tööle saada perearstisüsteem, optimeerida haiglavõrk, täpsustada hooldusravi ja sotsiaalhoolekande vahekord ja korrastada üleriigiliselt kiirabi tegevus. Selles suunas me liigumegi ja volitused seks tööks peab andma uus tervishoiukorralduse seadus.

Küllap on just muutused need, mis tekitavad ebakindlust, sest vana külge klammerduda on mugav ja alati kellelegi ka kasulik.

Pole ju saladus, et praegu on tervishoius mõttetut raiskamist: tehakse dubleerivaid uuringuid, käiakse omatahtsi eriarstide vahet, sest ?naabri Mari teadis soovitada?, patsienti hoitakse haiglas ka hädavajaduseta ning kallites akuutraviasutustes põetatakse lihtsalt hooldust vajavaid inimesi, sest napib pikaravihaiglaid.

Meie ravikindlustus põhineb solidaarsusel: mullu oli kindlustatuid ligi 1,3 miljonit, töölkäijaid aga, kelle pealt sotsiaalmaksu maksti, vähem kui 600 000. On pikemata selge, et sellest rahast kõikidele ? nii lastele, töötajatele kui ka pensionäridele ? kõikmõeldavaid raviteenuseid võimaldada ei saa. Mõnel puhul peab patsiendi omaosalus juurde tulema.

Kes, mis tingimustel ja kui palju ise hakkab maksma, on sätestatud äsjavalminud ravikindlustusseaduses.

Kui standardid on selgeks vaieldud ja kord majas, st süsteemi sisemised varud otstarbekalt kasutatud, alles siis saab kaaluda, kui suuri investeeringuid on ühiskond valmis meditsiini tegema. Praegu kulub tervishoiule 6,4% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Euroopa kogemus näitab, et see võiks olla 7?8 protsendi ringis.

Ent kuitahes suur rahalisa ebaefektiivsesse süsteemi kaob nagu tilk kerisele ja suurendab veelgi segadust. Seni on haiglatesse investeeritud pikaajaliste kavadeta ? aknad on ära vahetatud, kuid ventilatsiooni ehitamiseks pole raha jätkunud. Mõtlematagi sellele, kas iga pooltühja haigemaja on üldse arukas käigus hoida.

Optimaalne haiglavõrk ei saa sündida rabistades, üleöö. Pole ju tegemist pelgalt majakarpidega, vaid ka luust ja lihast inimestega ? nii potentsiaalsete abivajajate kui meditsiinitöötajatega.

Põhiline kokkuhoid tuleb suurlinnadest. Tallinnas ongi ots lahti tehtud: volikogu otsustas, et senise 17 haigla asemel hakkab tööle kolm suurt pluss Lastehaigla sihtasutus.

Praegu vaevad erialaseltsid, kuidas sobib nende tulevikunägemus kokku haiglavõrgu arengukavaga aastani 2015. Kas 13 akuutravihaiglat on Eesti jaoks vähe, palju või päris paras, peab lõplikult selguma spetsialistide argumenteeritud arutelus. Ülejäänutest saavad hooldushaiglad, kellele haigekassa tasub vaid haiglapäevade eest ja mida omalt poolt toetavad omavalitsused.

Kui haiglad saavad selge juriidilise vormi ? kas siis sihtasutuseks või aktsiaseltsiks ?, on selge ka finantsvastutus.

Loomisel on tervishoiu ühtne infosüsteem, mis peaks tublisti efektiivsust lisama. Kogu teave patsiendi kohta jookseb kokku perearsti kätte, kes on esmane avitaja, nõustaja ja koordinaator. Vähemaks jääb patsiendi jooksutamist ja ka eriarste pidi ??oppamist?. See korrastab ra-vijärjekordi. Nagu mujalgi maailmas, ei kao need kuhugi, aga saavad väga täpselt reguleeritud. Ägeda haigusega pääseb kohe arstile, aga näiteks puusaproteesi tuleb oodata küll.

Tervishoid on kogu elanikkonda hõlmav süsteem, mida saab reformida vaid läbimõeldult ja sammhaaval. Kui püüda suurt laeva suure kiirusega ümber pöörata, võib ta hoopis kummuli ajada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:10
Otsi:

Ava täpsem otsing