Palgad kasvavad Eestis rahuldavas tempos

21. veebruar 2001, 00:00

Eile tegi statistikaamet teatavaks eelmise aasta IV kvartali keskmise palga tõusu ? aastaga 10 protsenti 5279 kroonini. Käesoleva aasta arenguid silmas pidades on Eesti Pank hoiatanud ettevõtjaid palga liiga kiire kasvu pärast, mis võib seada ohtu Eesti konkurentsivõime.

Äripäeva arvates aitab palgatõus kaasa ühiskonna tervenemisele, suuremale sotsiaalsele õiglusele ja 10protsendi suurune keskmise palga tõus ei kujuta praegu Eesti konkurentsivõimele ohtu.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel said veel 1999. aastal 41% töötajatest kuus palka vähem kui 1500 krooni. Ei usu, et tänaselgi päeval asjad palju teistmoodi on. Selle taustal on Eesti keskmine palk enamikule töötajatest kättesaamatus kauguses ja suurem osa tööd tehakse ära väiksema palga eest.

See, mis on kaunis nukker töötaja seisukohalt, mõjub sellegipoolest hästi Eesti konkurentsivõimele. Kui konkurentsivõime, eriti ekspordi suunal, saaks kiire palgatõusu pärast kannatada, suureneks tööpuudus veelgi. Madalad tööjõukulud on endiselt üks magnet, miks väliskapital on huvitatud siia investeerimisest, tootmise alustamisest või ületoomisest. Ka kodumaisel kapitalil, mis reeglina ei maksa väliskapitalist rohkem palka, on lihtsam luua uusi töökohti.

Konkreetsed palganumbrid uute töötajate värbamisel olenevad siiski nõudmisest ja pakkumisest tööjõuturul. Eesti konkurentsivõime võib kannatada saada kohalike erialaspetsialistide puudumise tõttu, mistõttu tuleb neid sisse tuua, ja üsna kallilt. Seetõttu on palgaerinevused, mis on ametiühingute alalise kriitika objekt, suured ja kasvavad ilmselt veelgi. Eelmise aasta IV kvartal toob siiski ka tasakaalustava näite, et põllumajanduses kasvas palk kiiremini kui liidril finantsvahendusel.

Keskmise palga 10protsendiline kasv on ainult üks statistiline näitaja. Keskmine palk pole kõikehõlmav kokkuvõte põhimõttel: kuidas töö, nõnda palk. Tegelike palgakulude kasv kroonides, nagu näitavad ka sotsiaalmaksu laekumised, on üksjagu väiksem. Osalise tööajaga töötajad, näiteks allhanke tegijad, lähevad keskmise palga arvestusse kirja nii, nagu oleksid nad täisajaga töötajad. 1500 krooni saav poole kohaga või poole tööajaga inimene läheb kirja 3000kroonise täispalgaga. Teinegi võrdlus: Indrek Neivelti palk tõstab keskmisele tasemele vähemalt 25 alampalga, ? 1600 krooni saajat. Need on keskmise palga paratamatud grimassid. Füüsilisest isikust ettevõtjad maksavad esimesel aastal sotsiaalmaksu miinimummäära järgi, mis võib samuti anda sotsiaalkindlustusametile põhjust rääkida väiksepalgaliste töötajate armeest.

Möödunudaastane kiire majanduskasv annab piisava aluse edasiseks palgatõusuks. Äripäev on selleks aastaks prognoosinud majanduskasvu kiirenemisest, tööviljakuse tõusust ja ümbrikupalkade vähenemisest kuni 15protsendilist keskmise palga tõusu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:10
Otsi:

Ava täpsem otsing