Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vastutan ise, kui õnnetuses viga saan

    ?Kuigi seadused lubavad ohtlikumatel tööaladel, nagu metsa- või ehitustöö, tööettevõtulepinguga töötada, tekitab see keerulisi olukordi,? väitis Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juhataja Jaan Kiviall. ?Töö tellijal pole tihti töö teostaja isikuandmeidki. Tean juhtumit, kus mees õnnetusjuhtumi tagajärjel hukkus, aga esialgu polnud võimalik selgitada, kes ta on või kust pärit.?
    Kiviall meenutas ka juhtumit metsatöölisega, kus tööl hukkunud mehe abikaasa otsis võimalust hüvitise saamiseks, kuid pidi siiski leppima tõdemusega, et tööettevõtuleping seda ei võimalda.
    Kivialli sõnul on tööettevõtuleping tsiviilõiguslik leping. ?Tööettevõtulepinguga töötajad ei kuulu meie järelevalve alla,? tõdes ta. ?Nemad töötavad oma riisikol.?
    Omal riisikol töötamise võimalikkust kinnitas ka OÜ Bestorkate Ehitus töödejuhataja Marti Mettas. ?Teeme tööettevõtulepinguga töötajatele esmaabikursused, õpetame nad tulega töötama, anname kaitsevahendid,? rääkis ta. ?Seda, kas mehel katusel töötades nöör ümber on, ei jõua me alati kontrollida, see on põhiliselt lepingupartneri enda vastutusel.? Nii Bestorkate Ehituse kui Gerberos AMS ASi väitel kasutavad nad tööettevõtulepingu võimalust seetõttu, et mitmed ehitustööd, näiteks katuse remont, on hooajatööd.
    Kui Jaan Kivialli sõnul kujutab tööettevõtulepingu kasutamine ehituses endast probleemi, siis Eesti Ehitusettevõtjate Liidu nõunik Helje Johansoo sellega ei nõustu. ?Tööettevõtulepingut pole vaja kasutada,? kinnitas ta. ?Kui tekib vaidlus töösuhetes, pole probleemi tegeliku töösuhte tuvastamisega.?
    Tööinspektsiooni kaitseta olevatel tööettevõtulepinguga töötajatel pole kaitset ka kutsehaigeks jäämise korral. ?Ma pole üheski seaduses näinud sätet, mis seda ette näeks,? väitis Eesti Kutsehaigete Liidu tegevjuht Aino Muru. ?Ka ei jõua tööettevõtulepinguga töötanud kutsehaiged meieni ning pole teada, palju neid võib olla.?
    Statistikaameti andmetel oli tööettevõtulepinguga töötajaid 1999. aasta II kvartalis 7600 ehk 1,4% kõigist töötajatest. Samas tõdes statistikaameti töötaja Ülle Pettai, et see number on subjektiivne. ?Pigem on see arv hinnang, küsitluse tulemus,? selgitas ta.
    Valmis ülevaadet tööettevõtulepinguga töötajate kohta polnud ka maksuametil. Füüsilisest isikust ettevõtjaid, kelle hulka tööettevõtulepinguga töötajad tõenäoliselt kuuluvad, on Eestis üle 50 000. ?Siiski pole FIE ja tööettevõtulepinguga töötaja vastavus üksühene,? kinnitas tööinspektsiooni avalike suhete nõunik Tõnu Vare.
    Tööettevõtulepinguga töötajate arvu firmades ei osanud hinnata ka töötervishoiuteenust pakkuva ASi Medicover töötajad, kelle koostööpartneriks on olnud või on 800 Eesti firmat. ?Tööettevõtuleping on tööandja ja töötaja omavaheline asi, meil selle kohta ülevaade puudub,? kinnitas Medicoveri turundusjuht Harti Pedak. ?Meid huvitab peaasjalikult, millised on töökohad ning nendest tulenevad ohud.?
    Küll on Medicoveri töötajatel olnud tegemist inimestega, kes vallandamise kartuses on püüdnud oma kutsetööst põhjustatud haigusi varjata. ?Inimene on visa olevus,? rääkis Medicoveri töötervishoiuarst Tiia Piho. ?Tal on väga suur kompensatoorne võime. Seni, kuni on olemas rahuldav töökoht, püüab ta edasi töötada.? Piho sõnutsi on töö kaotamise kartuses inimesed nõus vastutuse võimalike tagajärgede eest enda peale võtma, kasvõi tööandjaga sellise lepingu sõlmima.
    Tõnu Vare sõnul on selliste lepingute näol siiski tegemist seaduserikkumisega ja seega on niisugused lepingud, kui neid on tõesti kusagil sõlmitud, õigustühised. ?Vastutusest vabanemiseks kasutatakse tööettevõtulepingut,? ütles Vare.
    Eesti töötervishoius valitseva tegeliku olukorra ja statistikanumbrite lahknevust näitab ilmekalt kutsehaigete arvu võrdlus Eesti erinevates piirkondades. Nii on suurima töötajate arvuga Tallinn ja Harjumaa selles pingereas alles neljandal kohal, liidripositsioon on aga Põlvamaa käes.
    ?Inimesed pole huvitatud oma haiguse tunnistamisest, sest võivad kaotada töö,? kinnitas kutsehaiguste kliiniku peaarst Ene-Reet Soonets, kelle sõnul oleneb kutsehaigete arv ka sellest, kui suur on kohapealse eestvedaja ja ärgitaja aktiivsus.
    Samas ei anna kutsehaigeks tunnistamine tagatist, et töötaja haiguse põhjustanud firma hüvitust maksma hakkab. Endine Tartu Autovedude töötaja Enn Kiho kinnitas, et kuigi on kutsehaige juba 1999. aastast, peab ta raha kohtu kaudu küsima minema. ?Tartu Autoveod on registreeritud Tallinna aadressil ja üles teda ei leita,? rääkis Kiho, kes on hüvitise lootuses maksnud 1000 krooni kohtukulusid.
    Seda, et ettevõtted hüvitise maksmisest huvitatud pole, tõdes ka Tiia Piho. ?80% Tartu tööandjaist vaidlustab kutsehaiguse kohtus,? kinnitas ta.
    Samal ajal lisandub tegevusalasid, millel töötamist saab kutsehaigustega seostada. Eesti kutsehaigete ühe organiseerija Aleksander Nukka sõnul võivad kutsehaiguse saada õmblejad, kes töötavad sundasendis, hambatehnikud, kes puutuvad kokku elavhõbedaga, ning ka arvutispetsialistid.
    Praegu levivaks kutsehaiguseks nimetas Nukka mootorsaagidega metsalõikajatel hädasid, mis on seotud vibratsiooni, ülepinge ja pikkade tööpäevadega. ?Noored mehed töötavad ümbrikupalka saades, paljud neist on metsatöödel või saekaatris sõrmedest või tervest käest ilma jäänud,? rääkis Nukka.
    Praegu juhivad kutsehaiguste edetabelit nn nõukogude ajast pärit kutsehaigused, näiteks vibratsioontõbi. Valdav enamik kutsehaigeid on traktoristid, lüpsjad, auto- ja bussijuhid.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.