Vastutan ise, kui õnnetuses viga saan

Sulev Oll 21. veebruar 2001, 00:00

?Kuigi seadused lubavad ohtlikumatel tööaladel, nagu metsa- või ehitustöö, tööettevõtulepinguga töötada, tekitab see keerulisi olukordi,? väitis Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juhataja Jaan Kiviall. ?Töö tellijal pole tihti töö teostaja isikuandmeidki. Tean juhtumit, kus mees õnnetusjuhtumi tagajärjel hukkus, aga esialgu polnud võimalik selgitada, kes ta on või kust pärit.?

Kiviall meenutas ka juhtumit metsatöölisega, kus tööl hukkunud mehe abikaasa otsis võimalust hüvitise saamiseks, kuid pidi siiski leppima tõdemusega, et tööettevõtuleping seda ei võimalda.

Kivialli sõnul on tööettevõtuleping tsiviilõiguslik leping. ?Tööettevõtulepinguga töötajad ei kuulu meie järelevalve alla,? tõdes ta. ?Nemad töötavad oma riisikol.?

Omal riisikol töötamise võimalikkust kinnitas ka OÜ Bestorkate Ehitus töödejuhataja Marti Mettas. ?Teeme tööettevõtulepinguga töötajatele esmaabikursused, õpetame nad tulega töötama, anname kaitsevahendid,? rääkis ta. ?Seda, kas mehel katusel töötades nöör ümber on, ei jõua me alati kontrollida, see on põhiliselt lepingupartneri enda vastutusel.? Nii Bestorkate Ehituse kui Gerberos AMS ASi väitel kasutavad nad tööettevõtulepingu võimalust seetõttu, et mitmed ehitustööd, näiteks katuse remont, on hooajatööd.

Kui Jaan Kivialli sõnul kujutab tööettevõtulepingu kasutamine ehituses endast probleemi, siis Eesti Ehitusettevõtjate Liidu nõunik Helje Johansoo sellega ei nõustu. ?Tööettevõtulepingut pole vaja kasutada,? kinnitas ta. ?Kui tekib vaidlus töösuhetes, pole probleemi tegeliku töösuhte tuvastamisega.?

Tööinspektsiooni kaitseta olevatel tööettevõtulepinguga töötajatel pole kaitset ka kutsehaigeks jäämise korral. ?Ma pole üheski seaduses näinud sätet, mis seda ette näeks,? väitis Eesti Kutsehaigete Liidu tegevjuht Aino Muru. ?Ka ei jõua tööettevõtulepinguga töötanud kutsehaiged meieni ning pole teada, palju neid võib olla.?

Statistikaameti andmetel oli tööettevõtulepinguga töötajaid 1999. aasta II kvartalis 7600 ehk 1,4% kõigist töötajatest. Samas tõdes statistikaameti töötaja Ülle Pettai, et see number on subjektiivne. ?Pigem on see arv hinnang, küsitluse tulemus,? selgitas ta.

Valmis ülevaadet tööettevõtulepinguga töötajate kohta polnud ka maksuametil. Füüsilisest isikust ettevõtjaid, kelle hulka tööettevõtulepinguga töötajad tõenäoliselt kuuluvad, on Eestis üle 50 000. ?Siiski pole FIE ja tööettevõtulepinguga töötaja vastavus üksühene,? kinnitas tööinspektsiooni avalike suhete nõunik Tõnu Vare.

Tööettevõtulepinguga töötajate arvu firmades ei osanud hinnata ka töötervishoiuteenust pakkuva ASi Medicover töötajad, kelle koostööpartneriks on olnud või on 800 Eesti firmat. ?Tööettevõtuleping on tööandja ja töötaja omavaheline asi, meil selle kohta ülevaade puudub,? kinnitas Medicoveri turundusjuht Harti Pedak. ?Meid huvitab peaasjalikult, millised on töökohad ning nendest tulenevad ohud.?

Küll on Medicoveri töötajatel olnud tegemist inimestega, kes vallandamise kartuses on püüdnud oma kutsetööst põhjustatud haigusi varjata. ?Inimene on visa olevus,? rääkis Medicoveri töötervishoiuarst Tiia Piho. ?Tal on väga suur kompensatoorne võime. Seni, kuni on olemas rahuldav töökoht, püüab ta edasi töötada.? Piho sõnutsi on töö kaotamise kartuses inimesed nõus vastutuse võimalike tagajärgede eest enda peale võtma, kasvõi tööandjaga sellise lepingu sõlmima.

Tõnu Vare sõnul on selliste lepingute näol siiski tegemist seaduserikkumisega ja seega on niisugused lepingud, kui neid on tõesti kusagil sõlmitud, õigustühised. ?Vastutusest vabanemiseks kasutatakse tööettevõtulepingut,? ütles Vare.

Eesti töötervishoius valitseva tegeliku olukorra ja statistikanumbrite lahknevust näitab ilmekalt kutsehaigete arvu võrdlus Eesti erinevates piirkondades. Nii on suurima töötajate arvuga Tallinn ja Harjumaa selles pingereas alles neljandal kohal, liidripositsioon on aga Põlvamaa käes.

?Inimesed pole huvitatud oma haiguse tunnistamisest, sest võivad kaotada töö,? kinnitas kutsehaiguste kliiniku peaarst Ene-Reet Soonets, kelle sõnul oleneb kutsehaigete arv ka sellest, kui suur on kohapealse eestvedaja ja ärgitaja aktiivsus.

Samas ei anna kutsehaigeks tunnistamine tagatist, et töötaja haiguse põhjustanud firma hüvitust maksma hakkab. Endine Tartu Autovedude töötaja Enn Kiho kinnitas, et kuigi on kutsehaige juba 1999. aastast, peab ta raha kohtu kaudu küsima minema. ?Tartu Autoveod on registreeritud Tallinna aadressil ja üles teda ei leita,? rääkis Kiho, kes on hüvitise lootuses maksnud 1000 krooni kohtukulusid.

Seda, et ettevõtted hüvitise maksmisest huvitatud pole, tõdes ka Tiia Piho. ?80% Tartu tööandjaist vaidlustab kutsehaiguse kohtus,? kinnitas ta.

Samal ajal lisandub tegevusalasid, millel töötamist saab kutsehaigustega seostada. Eesti kutsehaigete ühe organiseerija Aleksander Nukka sõnul võivad kutsehaiguse saada õmblejad, kes töötavad sundasendis, hambatehnikud, kes puutuvad kokku elavhõbedaga, ning ka arvutispetsialistid.

Praegu levivaks kutsehaiguseks nimetas Nukka mootorsaagidega metsalõikajatel hädasid, mis on seotud vibratsiooni, ülepinge ja pikkade tööpäevadega. ?Noored mehed töötavad ümbrikupalka saades, paljud neist on metsatöödel või saekaatris sõrmedest või tervest käest ilma jäänud,? rääkis Nukka.

Praegu juhivad kutsehaiguste edetabelit nn nõukogude ajast pärit kutsehaigused, näiteks vibratsioontõbi. Valdav enamik kutsehaigeid on traktoristid, lüpsjad, auto- ja bussijuhid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:10
Otsi:

Ava täpsem otsing