Ettevõtlus on ralliautoga sõitmine

Õnne Pärl 22. veebruar 2001, 00:00

Kui Eesti olümpiasportlased oma riietusega viimasel hetkel hätta jäid, valmisid koondise rõivad Tartu õmblusettevõttes AS Ilves-Extra kolme tööpäeva jooksul. Firma juht on Eesti orienteerujate tippmees Arvo Kivikas, kelle nimel kokku 52 medalit.

Tänu 11 aastale Nõukogude Liidu koondises tekkinud tutvustele Ilves alguse saigi. ?Kes mind seal Rootsis muidu tundnud oleks,? ütleb Kivikas.

Igal tööpäeval jalutab Kivikas kodust tööle ja tagasi: kokku seitse kilomeetrit. ?Füüsiline vorm on ääretult tähtis ? kui oled nõrgake, ei jõua pingele vastu panna,? arvab sportlik juht ise.

Ei ole mingit moodigi planeerinud. Olen tegutsenud paljuski sisemise äratundmise kaudu ja üks tehtud samm kutsub loogiliselt esile järgmise sammu. Teaduste Akadeemias töötamise asemel ? olin ju Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo Tartu osakonna juhataja ? olla äkki hoopis rõivatööstur. See oli üks elu situatsioon, mis tingis sellise otsuse.

Esimene asi on tahe. Suur osa on ka enesedistsipliinil, kontsentratsioonil. Väga raske on olla spetsialist, kui oled täna siin, homme seal. Proosaliselt öeldes: tööd on vaja teha.

Tagantjärgi võib muidugi mitmeid asju kahetseda nii ärilises mõttes kui ka isiklikus elus. Tundub, et just need asjad, mis nüüd tunduvad vigadena, tundusid tol hetkel kõige õigemate asjadena.

Olen hariduselt matemaatik, saadud kasu on ääretult raske otseselt mõõta. Õmmelda ma ei oska ise üldse ? see, mis ma firma juhina teen, tugineb sellele, mida olen omandanud matemaatikas.

Viimane raamat, mida lugesin, oli ?Piisoni lend?, mis käsitleb firmas juhtimisega seotud probleeme. Koolitustel käin muidugi.

Praegu tundub oluline, et käin prime-time konverentsidel ? sellised pidevad kohtumised oma ala tipp-tegijatega, kes nad siis iganes on. Ma olen selline inimene, kes omandab enam kuulates kui lugedes.

Eriti mitte kellegi. Olen suur isemõtleja.

Kõige tähtsam ? iga äri alus ? on turg. Kõige olulisem on hoida olemasolevate klientide rahulolu ja püüda leida uusi kliente. Aga ka leida uusi tublisid töötajaid, sest võimalus on firmat veidi laiendada.

Mul on üsna konkreetne nägemus, mida oleks võimalik selle firmaga siin ära teha lähema kolme aasta jooksul. Mul on hulk ideid, mida tahaks nende aastate jooksul ellu viia. Alati võib küsida ? ja mis siis? Ma ei tea, püüan kõigepealt lähemad plaanid teostada. Edasised plaanid formeeruvad töö käigus.

Sporti teen praegugi. Füüsiline vorm on ääretult tähtis ? kui oled nõrgake, ei jõua pingele vastu panna. Aga äri algus põhineski ju spordist saadud kontaktidel. See 11 aastat Nõukogude Liidu koondises andiski algtõuke ? kes mind seal Rootsis muidu tundnud oleks!

Üks asi on mul küll vist looduse poolt antud ? see on organiseerimisvõime. Juba väikese lapsena mäletan, et ümbruskonna lapsed kogunesid minu juurde hommikuti, et: mis mänge me täna mängime? Kui on suured probleemid, ei proovi ma neid mitte üksi lahendada, vaid üritan leida kaaslasi, kes aitavad lahendada.

Vahel ühte, vahel teist. Ma üritan enda meelest mingit mõistlikku tasakaalu leida, et delegeerida niipalju kui võimalik ? mõnikord ka laiskusest. Aga muidugi peab olema otsustusvõimeline ? mingil hetkel tuleb ikka öelda, et mina arvan niimoodi ja kõik me nii teemegi.

Esimene poeg Eero on mul sidusettevõtte juht, teine poeg Urmo on sisseostujuht, tütar Kaari töötas enne lapsepuhkusele minekut sekretärina.

Minule oli näiteks poeg Urmo tööleasumine firmas tohutuks kergenduseks. Pärast seda olen ma saanud hoopis vabamalt ringi liikuda ? ma tean, et kui tema firmas on, võin rahumeeli ära sõita.

Kui on väga äkki vaja vastu võtta kiireid otsuseid ? need otsused võivad olla ebameeldivad ? siis ma tean, et neid otsuseid ei lükata edasi.

Suur osa kulub sportimisele ? suvel orienteerumist, talvel suusatamist. Püüan olla võimalikult palju vabas looduses.

Eelmisel suvel olid maailma suurimad orienteerumisvõistlused O-Ringen, kus 50aastaste klassis oli kokku üle 800 osaleja. Võistlesin tugevamate grupis ning sain 10. koha ? olen sellega ääretult rahul, et viitsisin ennast füüsilisse vormi ajada.

Hoian ennast kursis ajakirjandusega. Varem käisin ka teatris ? aga kui peres on väike laps, siis see teeb isegi teatrit.

Tõusen kell 6.25, tutvun ajalehtedega ning seejärel kõnnin tööle, nii 3,5 km. See jalgsikäik on mulle ääretult tähtis. See kattub ka poja kooliteega ? saan ajada pojaga juttu.

Kaheksast hakkan tööle ning tavaliselt töötan nii kella 18ni.

Tihti on firmas külalisi, siis tuleb nendega sööma minna, õhtul ärijuttu ajama (mis pahatihti kestab südaööni). Sel juhul sõidan koju taksoga. Kui külalisi pole, kõnnin koju tagasi. Ega siis palju aega jäägi ? suhtlen pereliikmetega, ajalehed, televiisor.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing