Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik prognoosib dividende

    1999. aasta koondaruande alusel teenis riik enda omandis olevate ettevõtete varadelt ainult 1,6% tulu. Sellega ei ole riik rahul. ?1,6% omakapitali tootluse kohta tuleb tingimata öelda, et riik ei ole enam rahul äriühingute kapitali struktuuriga, see tuleb optimeerida,? ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna ettevõtlustalituse juht Hjalmar Liivik.
    Tänaseks on rahandusministeeriumisse jõudnud kõigi riigi enamusosalusega ettevõtete 2002?2004 aasta finantsprognoosid, mille alusel hakkab riik omanikutulu ettevõtetest välja võtma vastavalt äriplaanile, mitte jäiga protsendi ulatuses nagu seni.
    ?70% suuruse dividendimäära võtmine ettevõtte kasumilt ei võimalda täita investeeringute 2001. aasta programmi,? kurdab Eesti Posti peadirektor Tarmo-Jaan Tõeleid.
    Liiviku sõnul pole riigi eesmärgiks mitte maksimaalne dividenditulu, vaid optimaalne tulu, arvestades ka müügitulu, sest suurem osa riigile kuuluvatest ettevõtetest läheb varem või hiljem müüki. Eesti Energia aga näiteks poleks kaugeltki atraktiivne võimalikule ostjale sellises majanduslikus seisus, nagu ettevõte oli veel mõned aastad tagasi. Aastal 2004 aga võib siis juba prognoosi kohaselt 500 miljonit krooni kasumit tootva energiagigandi müügist saada oluliselt suuremaid tulusid kui pidevalt ettevõttest kasumit välja võttes.
    ?Kerkis küsimus, et kas on mõttekas kõigilt kindlat protsenti kasumist dividendidena välja võtta,? kirjeldab Liivik rahandusministeeriumi mõttekäiku. Et pääseda riigi tulukoorimisest, on ettevõtete survel tehtud hulgaliselt erandeid, millega ei ole tulu kas üldse võetud või jagas ettevõte dividende vähem kui 70% sel aastal. Erinevalt varasemast kinnitatakse dividendimäär ette, mitte tagantjärele.
    Uuest aastast aga ei soovi saada riik kindlat protsenti kasumist, vaid kindlat summat. ?Riigi eesmärk ei ole ju tegelikult ettevõtteid tühjaks lüpsta, vaid saavutada suurem efektiivsus,? kommenteeris Liivik. Nii soovib Tallinna Sadam maksta esialgse plaani kohaselt 2002?2004 riigile iga aasta 250 miljonit krooni dividendideks. Selle eest hakkab rahandusministeerium nõudma riigile kuuluvatelt ettevõtetelt rangelt kinnipidamist efektiivsusnäitajate sihtidest nagu näiteks omakapitali tootlus ja tootlus investeeringutelt.
    Järgmine nädal tuleb arutlusele ka riigiettevõtetes riigi osaluse säilitamine või müümine ning erastamise tähtajad. Rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja Veiko Tali sõnul ei ole erastamine mingi tabuteema ning kriteeriumid saavad olema iga ettevõtte puhul konkreetsest olukorrast sõltuvad. ?Üks eesmärke on kindlasti riigi dividendi- ja müügitulu optimeerimine,? ütles Tali, kelle hinnangul saavad peamised diskussiooniobjektid olema Eesti Energia, Tallinna Sadam ja Tallinna Lennujaam.
    Riigile kuulub praegu üldse 68 aktsiaseltsi või osaühingu aktsiad või osakud. Neist 41 enamusosalusega ning 21 ettevõtte aktsiad erastamisel, ettevõte likvideerimisel või liitmiselt mõne teise ettevõttega. Kokku on riigi omandis olevate ettevõtete käive 1999. aastal üle 7 miljardi krooni.
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: seentest elektriautode suuromanikuni Jäta oma küsimus hommikuprogrammi külalistele
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Viljar Arakas ja Robert Kitt said eelarvenõukokku
Eesti Panga nõukogu nimetas teisipäeval toimunud istungil ametisse Eesti eelarvenõukogu uue koosseisu, mis alustab tööd mai keskpaigas.
Eesti Panga nõukogu nimetas teisipäeval toimunud istungil ametisse Eesti eelarvenõukogu uue koosseisu, mis alustab tööd mai keskpaigas.