SEB puhastab Ühispanka

Möödunud aastal Ühispanga peaaegu täielikuks omanikuks saanud SEB on avalikult siiski rahul investeeringutega Eesti tütarpanka, kuigi ainuüksi eelmise aasta 99 miljoni krooni suuruse kahjumi oli SEB sunnitud oma reservi arvel katma.

?Juba 1998. aastal Ühispanka ostes tegime 150 miljoni Rootsi krooni suuruse reservi,? ütles Ühispanga nõukogu esimees Mats Kjaer. Tema sõnul on Ühispangal praegu väga kõrged provisjonid ning neist tingitud kahjumi katteks läkski käiku SEBi reserv.

Investeerimisfirma Trigon Capital peaanalüütiku Toomas Reisenbuki hinnangul ei ole Ühispanga ost SEBi jaoks õnnestunud. ?Minu arust pole see pank kunagi kasumit teeninud ? kui kõik kasumid ja kahjumid kokku liita, siis on tulemus null,? nentis Reisenbuk. ?See on üsna sünge ja pettumust valmistav lugu ? kui Eesti majanduskasv on üle 6 protsendi ja pank ei suuda kasumit toota, tekib küsimus, millal siis võib ta kasumit toota??

SEBi president Lars Thunell on öelnud, et ootab Ühispanga juhtkonnalt paremaid tulemusi, kuid muudatusi juhtkonnas ta pole tunnistanud. Kinnitamata andmetel lahkub aga Hanschmidt Ühispanga juhatuse esimehe kohalt aprillis.

Endine Hansapanga juht, praegune Tallinna linnapea Jüri Mõis pidas Ühispanga tulemustest kuuldes vajalikuks panga kiiret saneerimist. Mõis ütles, et tema esimene nõuanne on ette võtta esimese juhi väljavahetamine.

Hansapanga endise tippjuhi Rain Lõhmuse sõnul oli Ühispanga suur kahjum talle üllatav. ?Ühispanga tulemus on märk sellest, et pangandus on riskiga seotud tegevus, kuigi Hansapanka vaadates võib jääda mulje, et pankuritel läheb alati hästi,? märkis Lõhmus.

Hanschmidt ise nimetas möödunud aastat nii raskeks kui ka huvitavaks. ?See oli restruktureerimise aasta, mil me saime sügisel 100protsendiliselt SEBi grupi liikmeks. Panga usaldusväärsus tõusis,? ütles Hanschmidt. Tema sõnul ulatus Ühispanga eelmise aasta tegevuskasum 281 miljonini, kuid peamiselt varasemate aastate laenude provisjoneerimisel osutus panga kahjumiks 90,4 miljonit ning Ühispanga grupi kahjumiks 99 miljonit.

Pankrotistunud ERA Panga juhi Andres Bergmanni sõnul oli Ühispank raskes seisus juba 1998. aastal ning Eesti Pank oleks pidanud Ühispangale kuulutama moratooriumi nii nagu ERA Pangale. ?Ühispank elas likviidsuskriisi üle vaid tänu riigikassa ressurssidele. Ühispanga ja rahandusministeeriumi seotus oli ju kõigile teada,? rääkis Bergmann.

Ühispanga loomisest saadik 1992. aasta lõpus selle juhiks olnud Hanschmidt kuulutas eelmise aasta tegevuskasumit silmas pidades rõõmsalt, et ?jooksvalt teeme seega hästi tööd?. Kahjumi põhjuseks on lisaks laenuprovisjonidele finantsinvesteeringute allahindamine, kontorite sulgemine ja äride likvideerimine Lätis, Leedus ja Moskvas. Hanschmidti sõnul alustati investeeringute müüki 1998. aastal, enamik on suudetud müüa. ?Saules Banka Lätis on veel müümata, aga Läti keskpangalt oleme saanud loa selle müügiks ning ka potentsiaalne ostja on olemas,? ütles Hanschmidt, jättes ostja nimetamata.

Ebatõenäoliselt laekuvate laenude ja provisjonide suhe ulatus 2000. a lõpus 64,9%ni, aasta varem oli see näitaja 41,3%. Kulude-tulude vahekord oli 2000 lõpus 72,6%, mis Hanschmidti sõnul on veel liiga kõrge.

Äge kulude kokkuhoid on pangas lõppenud. ?Kulude kokkuhoiu agressiivne poliitika on läbi, nüüd tuleb lihtsalt kulusid kontrolli all hoida,? ütles Hanschmidt.

Tulude poole peal pidas Hanschmidt probleemiks finantstulude vähesust. Finantstulud moodustavad grupi tuludest 12%. ?See on probleem. Hansapangaga on siin vahe neljakordne ja pole selgeks saanud, miks oleme oluliselt halvemad kui Hansapank,? ütles Hanschmidt.

Ühispank on varade mahult kolm korda väiksem kui Hansapank, ent tulemus on üle kümne korra kehvem. Ühispanga varade maht oli möödunud aasta lõpus ligi 16 mld kr, Hansapangal 44 mld kr. Kui Ühispank tõi möödunud aastal omanikule ligi 100 mln kr kahjumit, siis Hansapank andis peaaegu 1,3 mld kr kasumit.

Börsibuumi ajal toiduainetööstusele ja laevandusettevõtetele laenatud ligi miljard krooni ei pruugi Ühispangale tagasi tulla, sest kunagi optimistlikult võetud laenud on praegu ettevõtetele üle jõu käivad.

Ühispank laenas börsibuumi ajal ETFC grupi ettevõtetele, Eesti Merelaevandusele ja Hansatee grupi ettevõtetele kokku ligi miljard krooni. Laenude tagasitulemine on küsitav, sest kolm aastat tagasi Vene turu küljes rippunud toiduainetööstustel täna seda turgu pole ning seetõttu on ettevõtete rahavood oluliselt kahanenud. Eesti Merelaevanduse erastanud ESCO Holdingul on aga olnud raskusi ka jooksvate arvete maksmisega.

Endine toiduainetööstusegigant ETFC grupp sai aastatel 1996?1998 Ühispangast laenu umbes 300 miljonit krooni. ETFC grupi loojad, perekond Kõuhkna, Ants Laos ja Oliver Kruuda, said pangast hõlpsasti laenu, kuna nende suhted pangajuhtidega olid sõbralikud ning ettevõtted kauplesid hoogsasti Venemaaga, kust siis tulid megakasumid. Endine ETFC grupi nõukogu esimees Tiit Kõuhkna kuulus kuni möödunud kevadeni ka Ühispanga nõukogusse.

ESCO Holdingu laenusumma ulatus halvematel aegadel 275 miljoni kroonini. Hansatee grupil oli Ühispanga ees kohustusi üle 300 miljoni krooni. Hansatee enda kohustused moodustasid eelmisel aastal mõnikümmend miljonit krooni, küll aga on kõvasti laenu võtnud Hansatee omanikfirmad, sealhulgas AS Infortar.

Juhtkiri: Pankur ei naerata enam

Küsitlus: Millega seletada Ühispanga ligi saja-miljonilist kahjumit?