Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Venemaa eelarve kõigutab valitsust

Tõnis Arnover 22. veebruar 2001, 00:00

Venemaa valitsus on teinud duumale ettepanekud 2001. aasta eelarve lisatulude jaotamise kohta. Duuma on asunud nende arutamisele. Juhul kui ettepanekud toetust ei leia, on peaminister Mihhail Kasjanov sunnitud tõenäoliselt tagasi astuma, mille üle Moskvas on spekuleeritud juba pikka aega.

Venemaa riigieelarves on 102 miljardi Eesti krooni suurune auk, mis on tekkinud põhjusel, et valitsus kirjutas eelarvesse välisvõla maksmiseks vajaminevast summast 42,5 miljardit krooni vähem. Kokku tuleb Venemaal sel aastal välisvõlga tasuda 246,5 miljardit krooni. Ülejäänud 59,5 miljardit krooni arvestas valitsus eelarvesse IMFi ja Maailmapanga laenuna, mida aga seni pole saadud.

Välisvõla maksmise kohustuste täitmise üle on Venemaal vaieldud juba pikka aega. Paljud, ka peaminister Kasjanov, on toetanud seisukohta, et Venemaa peaks võlgade maksmise edasi lükkama.

Kuna Londoni klubi kustutas mullu 544 miljardi Eesti krooni suurusest võlast kaks kolmandikku, siis loodavad selle seisukoha esindajad, et võla maksmisel surveavaldamisega saab ka Pariisi klubi nõukogudeaegsest 816 miljardi krooni suurusest võlast osa maha kaubelda.

Kuid kohates põhilaenuandja Saksamaa jäigalt eitavat suhtumist, sekkus vaidlusse Venemaa president Vladimir Putin, kes kohustas valitsust tegema veebruaris välisvõla tasumise ettepanekud. See on põhjus, miks valitsus asus laenu tasumist toetama ja on nüüd teinud vastavad eelarveparandused.

Tänu nafta kõrgele hinnale jm põhjustel loodab valitsus saada tänavu 63 miljardit krooni lisatulu. Valitsus soovitab sellest summast kulutada 47,2 mld krooni välisvõla tasumiseks ja 16 miljardit palkade tõstmiseks ja piirkondlikeks toetusteks.

Erakondade eelseisukohtade põhjal on oodata, et mitmed neist ei soovi toetada valitsuse ettepanekuid, mis tähendaksid eelarvekulude järsku suurenemist ja lisatulude varasema jaotusplaani olulist muutmist välisvõlgade tasumise kasuks.

Vasakerakondade liidrid deklareerisid juba nädala algul, et valitsus on oma eelarvega teadlikult eksitanud nii rahvasaadikuid kui ka laenuandjaid. Kommunistide liider Zjuganov leiab, et eelarvearutelul tuleb esitada valitsusele umbusaldusavaldus.

Venemaa majanduse areng on möödunud aasta jooksul olnud edukas, milles olulist osa on etendanud nafta kõrge maailmaturuhind. Paljude asjatundjate ja poliitikute arvates on Vladimir Putinil esimesel presidendiaastal liiga palju aega kulunud oma võimu kindlustamisele, mistõttu majandusreformide tempo on soodsat olukorda arvestades olnud liiga aeglane.

Pettumust valmistas mullu pangasektori areng, mille põhitegevuseks on endiselt maksude vahendamine, mitte investeeringute andmine. Suurimad pangad kuuluvad jätkuvalt riigile. Nüüd on president Putin andnud peaministrile aasta aega, et teha ettepanekud riigi osaluse vähendamiseks panganduses.

Selle aasta algusest tegi Venemaa maksureformi, mille tulemusena kehtestati kõigile ühtne 13protsendiline tulumaksumäär. Peale selle lihtsustati sotsiaalmaksete süsteemi, mis on soodustanud ettevõtete tegevust.

Uuest aastast alates kehtib ka uus imporditollide süsteem, mis on vähendanud tolliklasside arvu seitsmelt neljale, tollimääraga vastavalt 5%, 10%, 15% ja 20%. Uued tollimäärad hõlmavad umbes 30% koguimpordist. Venemaa eelmise aasta tarbijahinnad kerkisid 20,2% ja tootjahinnad 32%.

Kommentaar: Venemaa üritab tõsta oma mõjukust

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing