Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Tiit Efert, kaasautor
- 22. veebruar 2001 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Eesti väikefirma müüb kõige enam konsoolkraanasid Põhjamaades
Nõukogude ajal inseneri ja konstrueerija tööd teinud ja alles 55aastaselt ettevõtlusega alustanud Hanno Krosingu andmetel toodab tema juhitav ettevõte Põhjamaades kõige rohkem seina ja samba külge kinnitatavaid konsoolkraanasid. Aastas väljastab Eesti Kraanavabrik neid kraanasid umbes 500 tükki.Krosing registreeris oma ettevõtte 1991. aasta viimasel päeval ja alustas koostöös Soome firmaga Erikkilä Nostotekniikkaa OY tõsteseadmete tootmist.Krosing võttis ettevõtte rajamiseks Innovatsioonifondist 1,5 miljonit krooni laenu, mida ta maksab tagasi siiani. Kuigi alguses sai laen võetud viie aasta peale, on Krosingul kokkuleppel laenuandjaga õnnestunud tähtaega pikendada. ?1,5 miljonit on minu jaoks suur raha,? lausub ta, lisades, et raha teenimine pole tema jaoks kunagi peamine olnud. ?Oluline on mäng ja näiteks see, et ma annan 27 inimesele tööd, minu jaoks väga tähtis,? rääkis Krosing.Lisaks tõsteseadmete tootmisele kaasaaitamisele aitavad soomlastest kaasomanikud Eesti Kraanavabrikule välisturge leida. ?Oleme Põhjamaade turu leidmisel kõvasti vaeva näinud ja paigutanud sellesse miljoneid marku,? sõnas Erikkilä müügijuht Juhani Koski.Kokku ekspordib firma tänu sellele oma toodangust Põhjamaadesse kuni 70 protsenti.Kodumaal on kraanavabriku potentsiaalsed kliendid kõik ettevõtted, kellel on vaja midagi tõsta: hulgilaod, ehitusmaterjalidega tegelevad ettevõtted, autoremonditöökojad jne.Kraanavabriku klient on ka Paldiskis radioaktiivsete jäätmetega tegelev AS Alara, mille endise Paldiski tuumaobjekti tehniline koordinaator Mart Varvas räägib, et Paldiskis oli kaks nõukogudeaegset sildkraanat, mis ei olnud kõige paremas seisus.Eesti Kraanavabrik oli üks väheseid Eesti kraanameistreid, kes oli suuteline neid korrastama.Kraanavabrik tegi ühe tõstuki koguni raadio teel juhitavaks ja paigutas selle külge kaamerad.Varvase sõnul jooksid läbirääkimised teiste tõsteseadmete firmadega liiva, sest need ei olnud valmis kogu projekti otsast lõpuni viima. Pealegi oli Kraanavabriku pakkumine odavam, sõnas Varvas.Hanno Krosingu sõnul oli Paldiski projekt kraanavabriku jaoks üks huvitavamaid. ?Ei usutud, et me sellega hakkama saame,? lausus Krosing.Tema sõnul on kraanavabriku läbimüük Eestis kasvanud tänu majanduskasvule, sest tõsteseadmete vajajate arv on äritegevuse elavnedes ja uute firmade tekkides suurenenud. Kraanavabrik kasutab müügi korraldamiseks ka müügimehi, kuid Krosingu sõnul otsivad kunded tihti ka ise tõsteseadmete ehitaja üles. ?Eks siin mängib rolli firma nimi, mis näitab kohe ära, millega tegu,? lausub Hanno Krosing.Autor: Tiit Efert- Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.