Kaitseministeeriumil on riigi kõige suuremad kulud

Võrreldes ministeeriumite tööjõu ja majanduskulusid töötaja kohta ilmneb, et kõige kulukam on maksumaksjal ülal pidada kaitseministeeriumi ametnikku, kelle peale kulub aastas ligi 270 000 krooni, arvestamata sotsiaalmaksu.

Ka on kaitseministeerium üks suuremaid kulutajaid autodele: 133 töötajat teenindab 17 autot võrreldes näiteks välisministeeriumiga, kus ühe töötaja kohta tuleb kolm korda vähem sõiduvahendeid.

Kaitseministeeriumi avalikkussuhete osakonna juhataja Madis Mikko pidas üheks võimalikuks põhjuseks spetsialistide palga tõusu: ?Nelja tuhande krooni eest ei tule ju keegi tööle.?

?Kaitseministeerium on eelisseisus. Nende keskmine palk on suurem kui meil,? kurtis põllumajandusministeeriumi eelarveosakonna juhataja Marika Kongas, kes planeerib enda töötajatele keskmiseks töötasuks 6600 krooni kuus.

Kõige vähem autosid töötaja kohta on välisministeeriumil, kus pool tuhat töötajat kasutab 17 autot. Välisministeeriumi pressiesindaja Tiina Maiberg põhjendas autode väikest arvu lihtsalt kui säästueelarvest jäänud püüdlusega maksimaalselt minimeerida kulutusi.

Kõige enam naudib maksumaksja kulul sõitmist aga kultuuriministeerium, kus iga viie töötaja kohta on üks auto.

Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna juhataja Taavi Veskimägi sõnul pole oluline, kui palju üks või teine ministeerium kulutab raha protsessidele. ?Tähtsad ei ole protsessid, vaid tulemused,? ütles Veskimägi, kommenteerides ministeeriumide kuni kaks korda erinevaid tööjõukulusid töötaja kohta.

?Kui panna õiged eesmärgid ja kriteeriumid, siis saavutab parima eesmärgi vaatamata töötajate arvule,? tutvustas Veskimägi rahandusministeeriumi lähenemist. ?Me peaksime enda juhte usaldama ja laskma neil vabalt juhtida,? ütles ta.

1999. aastal olid riigieelarve andmete põhjal kuludes töötaja kohta ja autode omamises juhtivad majandus- ja kaitseministeerium. Edukaimad kokkuhoidjad olid sel säästuaastal haridus-, sotsiaal- ja justiitsministeerium.

Kokku kulub 12 ministeeriumi ülalpidamisele 188 miljonit krooni ja 2100 töötaja tasustamiseks 218 miljonit krooni. Maavalitsustes leiab üle Eesti kokku tööd 1321 inimest ning riigiasutustes kokku 43 419 ametnikku.