Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas maraton edukalt läbida?

    ?Võistlustulle ei maksa kippuda neil, kes pole pikema aja jooksul vähemalt kaks-kolm korda nädalas mingit sporti teinud. Vähe on sellest, et ollakse lihtsalt aktiivse eluviisiga inimene,? kinnitab spordimeditsiini keskuse spordiarst Virve Vask. Luud ja liigesed peavad olema võistlemiseks ette valmistatud. Tervet treenimata inimest, kes peab äkki kõik oma jõuvarud mängu panema, varitsevad eelkõige luude-lihaste traumad. Terve inimese süda ja hingamine kohanevad ootamatu koormusega kiiremini kui tugiliikumisaparaat.
    Tervisehädade ja isegi selliste kahtluste korral tuleks nõu pidada arstiga ja koos otsustada, kas võistlusest osa võtta või mitte.
    Kõik sagedased külmetushaiguste põdejad aga peaksid enne pikemalt külma kätte minekut enese karastamisega tegelema, et loodetud energiasüsti asemel mitte tõvevoodisse jääda.
    Külmetamise ärahoidmiseks vajalikust riietusest ei saa talispordiharrastajad üle ega ümber. Liigutamine ajab higistama, see on igati kasulik ja kehast jääkaineid välja transportiv protsess. Et higistamine ei pöörduks tervise vastu, peab nahk saama korralikult hingata.
    Suusataja peaks kandma spetsiaalsest võrkmaterjalist pesu, mis laseb higil keha pinnalt järgmistesse riidekihtidesse auruda, jättes naha meeldivalt kuivaks ja soojaks. NB! Meesterahva spordipesul võiks olla alakõhu piirkonnas tihedam riidekiht, mis kaitseb tuule eest. Kui seda pole, saab apteegist osta eraldi kaitse. Kontorisoojaga harjunud meestel on pakase kätte sattudes alakeha üks haavatavamaid kohti. Naised on enda tervise suhtes tavaliselt hoolivamad ja ka nende kehaehitus on selline, et kõhu rasvapolster hoiab sooja.
    Pesu peale tuleks tõmmata villased või puuvillased pluus ja püksid.
    Jalad on soojas ega higista, kui üksteise otsa tõmmata kaks paari sokke ? alla õhukesed villased või puuvillased, peale tugevamat sorti villased sokid.
    Suusakostüüm olgu tuult pidavast materjalist. Jope ja püksid on parem variant kui ühes tükis kombinesoon. Kasuks tuleb, kui küünarnuki- ja põlvekohad on tugevdatud materjalist, mis iga kukkumise järel katki ei lähe.
    Müts peab istuma tihedalt peas. See tuleks silmini pähe tõmmata, nii et kõrvad ja kukal oleksid ka soojas. Eriti kardavad külmetamist kukal ja otsmik.
    Õhemate villaste labakute peale võib tõmmata tugevamast riidest kindad. Kasutada võib ka spetsiaalseid talispordikindaid.
    ?Selleks, et organism saaks koondada energiavarusid, ei tohi paar päeva enne võistlust koonerdada süsivesikurikka toiduga,? ütleb Vask. Kõige parem toit võistluspäeva hommikul on spordiarsti sõnul puder. Kui plaanis on kohe algusest peale tempo üles kruvida, tuleks kõht täis süüa kolm tundi enne võistlust. Rahvasportlased võiks süüa poolteist tundi enne starti.
    Kui rajal pole organiseeritud söömist, siis tuleb kaasa võtta küpsist, puuvilja, leiba või saia.
    Ka vee joomise pealt pole hea kokku hoida. ?Nagu pesu ei saa veetilgaga loputades õieti puhtaks, nii ei saa janused keharakud välja transportida füüsilise tööga tekkinud jääkaineid,? võrdleb Vask. Minimaalne päeva vedelikukogus külma ilmaga sporti tehes on 2?3 liitrit, ja kui ikka janu on, siis veel rohkem. Võistluse ajal sobivad joomiseks vesi, mineraalvesi, mahl ja spordijook. Kuna organism vajab tegelikult ikkagi vett, siis maksab rohkelt süsivesikuid ja mineraale andvaid spordijooke pruukida eeskätt võistluse või treeningu ajal ja järel.
    Ka manitseb spordiarst jõukohast koormust valima. Mõistlik on soojenduseks sõita rahulikus tempos, hiljem võib, kui enesetunne lubab, eessõitjatele ära teha. Oma võimete piiri tunnetab kogenud sportlane ära.
    Isegi kui lõpuaeg on üle ootuste hea, ei tohi suurest rõõmust unustada lihaste venitusharjutusi. Seda ei pea tegema kohe, kuid pärast lõõgastavat sauna või õhtusööki tuleks paarkümmend minutit taastavatele harjutustele pühendada.
    Autor: Eha Laanepere
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.