Ka pastapliiats võib olla maksustamise objekt

Kadri Arula 26. veebruar 2001, 00:00

Kingituste ja annetuste maksustamisel on väga palju aspekte, kõikide selgitamine läheks pikaks. Järgnevalt antakse ülevaade mõningatest olulisematest põhimõtetest, mis aitavad vältida võimalikke maksuriske.

Suur osa Eesti ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone on oma igapäevases äritegevuses puutunud kokku olukorraga, kus neil palutakse rahastada mõnda projekti, teha annetusi või on neil lihtsalt tekkinud vajadus teha kingitusi äripartneritele.

Samuti jagavad ettevõtted kingitusi tavapäraste müügi- ja reklaamikampaaniate käigus.

Kingituste ja annetuste maksustamise põhimõtted sätestab tulumaksuseaduse § 49. Maksustamise seisukohast võib äriühingu tehtavad kingitused ja annetused liigitada kolmeks vastavalt sellele, kellele neid tehakse:
1) täies ulatuses maksustatavad annetused ja kingitused
2) osaliselt maksustatavad annetused ja kingitused
3) maksuvabad annetused ja kingitused.

Äritegevuse seisukohast võiks neid liigitada reklaamiürituste korraldamisega seotud kingitusteks ning annetusteks heategevuslike ürituste toetamiseks.

Käsitlen kingituste ja annetuste maksustamise probleeme äritegevuse seisukohast, pidades silmas eelkõige kingituste saajaid, kes on olulised maksukohustuse määramisel.

Reklaamürituste raames jagatavate kingituste alla võivad kuuluda müügikampaania käigus jagatavad auhinnad, parimatele ostjatele antavad preemiad, mitmesugune reklaammaterjal (pastapliiatsid, kalendrid, voldikud).

Kingituste jagamisel reklaamikampaania raames peaks arvestama sellega, et äriühingul tuleb maksta tulumaksu kõikidelt nendelt kingitustelt ja annetustelt, mis on tehtud:

  • füüsilistele isikutele
  • mitteresidentidele
  • vabariigi valitsuse nimekirja kandmata mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.

Kui kingituse saajaks on residendist äriühing, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus (näiteks kool), avalik-õiguslik juriidiline isik, siis neile tehtud kingitustelt tulumaksu maksma ei pea.

Residendist äriühingu tehtud kingitused ei ole mitte mingil juhul füüsiliste isikute maksustatav tulu, isegi mitte siis, kui kingituse tegija on mingil põhjusel oma kohustused täitmata jätnud.

Kingitustele ei ole sätestatud rahalist piiri, millest alates neid loetakse maksustamise objektiks. Seaduse teksti sõna-sõnalt võttes peaks maksu maksma ka kõige pisemalt kingituselt, näiteks pastapliiatsilt.

Siin tuleks siiski lähtuda sisulisest küljest. Kui sellel pastapliiatsil firma logo peal ei oleks, siis tegelikult see firma seda pastapliiatsit ka ei kingiks. Logoga asja puhul on aga tegemist reklaammaterjaliga.

Samuti ei ole reklaammaterjalide jagamisel võimalik alati määratleda, kes on nende materjalide saaja, kas füüsiline isik, vabariigi valitsuse nimekirja kantud mittetulundusühing või residendist äriühing.

Kokkuvõtlikult võiks lähtuda seisukohast, et kõigi selliste kingituste puhul, mis omavad tarbimisväärtust ainult füüsilistele isikutele, tuleks tulumaks tasuda.

Problemaatiline on ka olukord, kus kingitus antakse üle äriühingust kliendi esindajale, kes võib olla võtmeisikuks edasiste partnerlussuhete arendamisel.

Kui kingitust käsitletakse boonusena teisele äriühingule, siis seda ei maksustata. Kui kingituse saajaks on füüsiline isik, kes saadud kingituse koju viib, siis peaks kingituselt tulumaksu tasuma kinkija.

Kui kinkija arvab, et kingituse saajaks on teine äriühing, siis võib sellel äriühingul tekkida maksukohustus erisoodustustelt, kuna tema on saanud kingituse, mille ta on tasuta üle andnud oma töötajale.

Tõenäoliselt on petlik loota, et pimesikku mängides on võimalik üldse maksukohustusest kõrvale hoida.

Kui Eesti äriühing korraldab reklaamikampaania ja seda finantseerivad kas välismaised tootjad või emaettevõtja, siis maksukohustust ei pruugi tekkida (näiteks kui raha saadakse ette).

Kui raha laekub pärast kingituste tegemist (järgmisel kuul), tuleb esialgselt tehtud kingitustelt küll tulumaks tasuda, kuid raha laekumisel arvestatakse maksualune summa ümber.

Nagu juba eelpool mainitud, on täiesti tavapärane, et äriühingutel palutakse rahastada mõnda projekti, toetada mõnda spordiklubi, teha annetusi meditsiinitehnika soetamiseks või koolidele arvutite ostmiseks. Seetõttu on oluline määratleda, kuidas maksustatakse erinevaid heategevuslikke üritusi. Määravaks on seejuures jälle isik, kellele annetus või toetus tehakse.

Residendist äriühing maksab soodustatud tingimustel tulumaksu annetustelt ja kingitustelt, mis on tehtud:
1) mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, mis on kantud vabariigi valitsuse korraldusega kinnitatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja (edaspidi tulumaksusoodustusega mittetulundusühingud),
2) juriidilisele isikule, mis on asutatud kirikute ja koguduste seaduse alusel ning kantud Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse,
3) erakondadele,
4) ametiühingule, ametiühingute liidule või ametiühingute keskliidule, mis on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

Täielikult kuuluvad maksustamisele annetused, mis antakse tulumaksusoodustuseta mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.

Maksuvabalt saab teha annetusi aga riigi- ja kohaliku omavalitsuste asutustele (enamik koole ja teisi lasteasutusi), samuti avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Toetades haiglaid, tuleb kindlasti arvestada sellega, et nende juriidiline staatus on erinev (osa on sihtasutused, osa kohaliku omavalitsuse asutused).

Kui toetusi makstakse kas sponsor- või koostöölepingute alusel, siis tuleb samuti arvestada võimaliku maksukohustuse tekkimisega.

Kuigi enamikul juhtudel saadakse toetuse eest ka vastuteene, milleks on näiteks firmamärgi reklaam, siis tõenäoliselt ei vasta vastuteene rahaliselt makstavale toetusele. Järelikult oleks loomulik, et mingit osa makstavatest summadest käsitletakse kui annetusi tulumaksuseaduse mõttes.

Soodustatud tingimustel annetuste tegemisel maksustatakse kalendrikuu jooksul tehtud ülaltoodud loetelu punktides 1?3 nimetatud väljamaksete kogusumma, mis ületab kolme protsenti maksumaksja poolt samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast (s.o välja makstud palgasummat). Kui annetatakse ametiühingutele, liidetakse annetused äriühingu tehtud vastuvõtukuludele ja saadud summa kuulub maksustamisele, kui see ületab kahte protsenti vastava kalendrikuu palga väljamaksete summast.

Kui vastuvõtukulude ja ametiühingule tehtud annetuste kogusumma kalendrikuul on alla 2% palkadeks väljamakstud summast, maksustatakse soodustatud tingimustel maksustatavate annetuste kogusumma, mis ületab 5% maksumaksja poolt samal kalendrikuul palkadeks väljamakstud summast.

Kui maksumaksja ei teinud soodustatud tingimustel maksustatavaid annetusi või vastuvõtukulude väljamakseid kalendriaasta kõikidel kuudel, siis on tal õigus teha kalendriaasta tulumaksu summeeritud arvestus.

Kui tulumaksusoodustusega nimekirja kantud mittetulundusühingud, sihtasutused ja nendega võrdsustatud isikud teevad annetusi teistele sarnastele organisatsioonidele, siis tulumaksukohustust ei teki. Kui need isikud, välja arvatud erakonnad, ametiühingud ja ametiühingute liidud, teevad kingitusi ja annetusi füüsilistele isikutele, siis maksuvabalt saab mittetulundusühingu põhikirjalistel eesmärkidel:
n osutada materiaalset toimetulekuabi;
n kinkida noortelaagris või noorte tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projektis osalejale meeneid kuni 500 krooni ulatuses laagri või projekti kohta;
n kinkida spordivõistlusel osalejale meeneid kuni 500 kr ulatuses võistluse kohta.q

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:06
Otsi:

Ava täpsem otsing