Korrektne tööleping aitab vältida arusaamatusi

Niina Siitam 26. veebruar 2001, 00:00

Töölepingu sõlmimisel on levinud, et tööandja on valmistanud ette töölepingu projekti ja töötajal on võimalus lepingutingimustega nõustuda või mitte.

Tööandja, teinud otsuse töötaja töölevõtmiseks, ja töötaja, otsustanud tööle asuda, sõlmivad kirjaliku töölepingu. Tööleping on töötaja ja tööandja vaheline kirjalik kokkulepe, millega töötaja võtab endale kohustuse töötada tööandja heaks ning alluda tööandja juhtimisele ja kontrollile, tööandja võtab endale kohustuse maksta töötajale töö eest tasu ning kindlustada talle kokkulepitud töötingimused. Seega on tööleping kirjalik kokkulepe, milles pooltel on vastastikused kohustused.

Enne töölepingu sõlmimist on tööandja kohustatud nõudma ja tööleasuja on kohustatud esitama järgmised dokumendid:

1) isikut tõendav dokument, milleks on pass, sünnitunnistus või muu isikut tõendav dokument;

2) tööraamat. Esmakordselt tööleasujale antakse tema avalduse alusel tööraamat hiljemalt ühe nädala jooksul pärast tööle asumist. Kui töötaja ei esita tööraamatut põhjusel, et see on kadunud või muutunud kasutamiskõlbmatuks, annab tööraamatu dublikaadi viimane tööandja. Tööraamatu, vahelehe või dublikaadi eest tasub töötaja.

3) kvalifikatsiooni või haridust tõendav tunnistus (diplom). Tunnistust või diplomit nõutakse siis, kui töötaja asub tööle, mille tegemine eeldab vastava kvalifikatsiooni või hariduse olemasolu;

4) tervisetõend, mille esitab töötaja, kellele on eelnev ja perioodiline tervisekontroll kohustuslik või kui tööle asub alla 21aastane töötaja.

5) lapsevanema või hooldaja ja tööinspektori nõusolek 13?14aastase alaealise töölevõtmisel. Nõusolek antakse enne alaealise tööle asumist.

6) lapsevanema või hooldaja nõusolek 15?17aastase alaealise töölevõtmisel. Nõusolek antakse enne alaealise tööle asumist.

7) tööluba välismaalase tööleasumiseks.

Tööleasujal on õigus esitada tööandjale muid eelpool nimetamata dokumente, mis iseloomustavad töötaja töö- ja kutseoskusi, töökogemust, isikuomadusi jms.

Tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Tööleping loetakse sõlmituks, kui mõlemad pooled on lepingule alla kirjutanud.

Tööleping kannab kohustuslike rekvisiitidena numbrit ja sõlmimise kuupäeva. Töölepingud registreeritakse raamatus või arvutis nende sõlmimise järjekorras. Järjekorranumber on ka töölepingu number.

Tööleping sisaldab kahte liiki tingimusi: neid, milles pooled on kohustatud kokku leppima, ning neid, milles võidakse kokku leppida.

Töölepingusse märgitakse, millist tööd või millisel ameti- või kutsealal ning missugust kvalifikatsiooni eeldavat tööd töötaja tegema hakkab. Selle tingimusega määratakse kindlaks töötaja tööfunktsioonid. Lubatav on tööfunktsioonide täpsem kirjeldus kehtestada eraldi ametijuhendi või töökirjeldusega. Sellisel juhul on vaja töölepingu selles tingimuses viidata nimetatud dokumentidele. Keerukusaste märgitakse töölepingusse juhul, kui töödele on kehtestatud erinevad keerukusastmed ja tööandja peab selle märkimist töölepingusse vajalikuks.

Kokkulepe seisneb töötaja tööajanormi kehtestamises. Reeglina on selleks täisealistel töötajatel 8tunnine tööpäev ja 40tunnine töönädal. Lubatud on kokku leppida ka osalises tööajas, näidates töölepingus töötundide arvu päevas või muus ajavahemikus ning tööajajaotuse selles ajavahemikus. Seadusega ettenähtud töötajatele ? alaealised; allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel töötajad; samuti koolide ja muude lasteasutuste õpetajad, kasvatajad ning teised pedagoogikaspetsialistid ? kehtestatakse lühendatud tööaeg. Lühendatud tööaeg on töötajale soodustingimus, kuna tööaja lühendamine ei tohi kaasa tuua palgatingimuste halvenemise.

Töölepingus lepitakse kokku palgamääras ehk põhipalgas, mida tööandja on kohustatud töötajale maksma tööülesannete täitmise eest. Palgamäär kehtestatakse lähtudes töö eripärast ja töötingimustest, kusjuures see ei tohi olla täistööajaga töötamise korral madalam valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Lisatasud täiendava tööülesande täitmise, tulemuslikuma töö, õhtusel ja ööajal töötamise, ületundide, puhkepäeval ning riiklikel pühadel töötamise eest märgitakse töölepingusse juhul, kui töötaja töötab tingimustes, mille eest lisatasu maksmine on seadusega ette nähtud või poolte vahel kokku lepitud.

Töötegemise asukoha punktis lepitakse kokku, kus töötaja tööd tegema hakkab. Selleks võib olla piirkond või koht. Piirkonnas on otstarbekas kokku leppida siis, kui töötaja töö on liikuva iseloomuga. Töötamiskoha kokkulepe võib sisaldada tingimust, mille kohaselt osa tööpäevast töötatakse ühes, osa teises kohas.

Tööleping sõlmitakse üldjuhul määramata ajaks. Seaduses ettenähtud juhtudel on lubatud sõlmida tööleping määratud ajaks ehk tähtajaliselt kestusega mitte üle viie aasta. Tähtajaliselt võib töölepingu sõlmida, kui:
? töö on ajutine
? asendatakse ajutiselt äraolevat töötajat
? tööde maht ajutiselt kasvab
? tehakse hooajatööd
? töötajale nähakse ette erisoodustus
? seda näeb ette seadus või Vabariigi Valitsuse määrus.

Kui töölepingus on tähtaeg kehtestamata, loetakse leping sõlmituks määramata ajaks.

Tingimus sisaldab töötaja tegelikku tööle asumise kuupäeva, millest alates arvutatakse töötaja pidevat tööstaa?i selle tööandja juures. Sellest kuupäevast on töötajal kõik töösuhtest tulenevad õigused ja kohustused.

Tööleping loetakse sõlmituks ka siis, kui kohustuslikud kokkulepped ei ole piisavalt määratletud. Sellisel juhul rakendatakse defektsete tingimuste asemel seadust, haldusakti või kollektiivlepingut.

Kui lepingupooled peavad vajalikuks kirjutada töölepingusse lisatingimusi, ei tee seadus selles osas piiranguid. Mõnede lisakokkulepete sõlmimisel on aga nende kehtestamine töölepingus vajalik:

Kuni neljakuuline katseaeg, mille kestel on tööandjal õigus kindlaks teha töötaja tervis, võimed, suhtlemisalane sobivus ja kutseoskus, kehtestatakse üksnes töötaja tööle asumisel. Töölepingus peab nähtuma katseaja kestus ja selle lõppemise kuupäev.

Selle tingimuse kohaselt on töötaja kohustatud mitte osutama tööandjale konkurentsi, mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures ning hoidma talle tööalaselt teatavaks saanud tööandja ärisaladust. Töötaja kannab nende kohustuste rikkumise eest vastutust üksnes siis, kui tööandja on määratlenud nii konkurendid kui ka ärisaladuse sisu kas töölepingus või tööandja dokumendis, mis on töötajale teatavaks tehtud.

Puhkuse kehtestamine töölepingus on vajalik siis, kui lepingupooled lepivad kokku pikemas põhipuhkuses või tööandja annab täiendavat lisapuhkust, mida seadus ette ei näe. Töölepingus ei ole lubatud kehtestada puhkuse aega.

Palgapäev ja palga maksmise tingimused kehtestatakse töösisekorraeeskirjaga, mistõttu vajadus seda kehtestada töölepingus ei ole. Küll aga on vaja palgapäev märkida töölepingus siis, kui selles on kokku lepitud üldisest palgapäevast erinevalt; ka peavad seda tegema tööandjad, kes töösisekorraeeskirja ei kehtesta (alla 5 töötajaga firmad).

Tööajare?iim, mis näeb ette tööaja alguse ja lõpu, lõunavaheaja jm tööpäevasisesed vaheajad, vahetuste vahetumise aja ja korra, määratakse kindlaks töösisekorraeeskirja ja vahetuste ajakavaga.

Selle kehtestamine töölepingus on vajalik siis, kui see on erineb teistele töötajatele kehtestatud re?iimist või tööandjal puudub töösisekorraeeskirja kehtestamise kohustus (alla 5 töötajaga firma).q

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:06
Otsi:

Ava täpsem otsing