Kuidas saada 9000 krooni ja 10 protsenti?

President Lennart Meri meenutas oma vabariigi aastapäeva kõnes Eesti taasiseseisvumisele eelnenud aega. Meri hinnangul on Eesti kümne iseseisvus aastaga üllatavalt palju saavutanud. Tema sõnade kohaselt vaieldakse Eestis liiga palju tühiste asjade üle.

Äripäeva hinnangul on Eesti erinevad huvigrupid mugandunud. Suure uhkusega räägitakse Eesti kiirest ja edukast arengust, aga järgmise 10 või 20 aasta arengueesmärkide püstitamisel ollakse ülimalt tagasihoidlikud.

Poliitikud julgevad ambitsioonikamaid eesmärke välja pakkuda ainult enne valimisi. Valimislubadused ununevad aga kiiresti. Meenutame. 1999. aasta riigikogu valimiste eel lubas Reformierakond nelja aastaga tõsta keskmise palga 9000 kroonini, Isamaaliit lubas seada eesmärgiks 10 protsendi suuruse majanduskasvu saavutamise. Nüüd juhib Isamaaliit valitsust ja rahuldub 5?6 protsendi suuruse majanduskasvuga ja 9000 kroonist Reformierakond enam ei kõnele.

Ambitsioonikate valimislubaduste unustamine käib kergesti, sest tegemist on raskesti saavutatavate eesmärkidega. Enese väljavabandamisega ei teki erakondadel probleeme. Levinumaks vabanduseks on viide koalitsioonivalitsusele või opositsioonis olemisele.

Reformierakonna juht Siim Kallas tõstaks 10 aastaga Eesti elatustaseme Soomega võrdsele tasemele, kui Reformierakond saaks valimistel parlamendis 51 kohta ja kaoks vajadus tülikate koalitsioonipartnerite järele, kes takistavad Eesti kiireks arenguks vajalike otsuste vastuvõtmist. Taolised vabandused ei ole tõsiselt võetavad.

Meile saab vastu väita, et loodame erakondadelt ja valitsuselt liiga palju. Keskmise palga kasv ning majanduse üldine areng sõltub eeskätt ettevõtjatest. ?Kas Eesti sportlaste õnnestumistele aitab kaasa see, et poliitikud sinna sekkuda ei saa, et eesmärk on selge ja siht selleni ratsionaalne?? küsis president Meri oma iseseisvuspäeva kõnes. Sarnase küsimuse võib esitada ka ettevõtjate kohta. Nii nagu Andrus Veerpalu kullavõit sõltub eeskätt Veerpalust endast, sõltub ka ettevõtja edukus ettevõtjast endast. Seetõttu ei tasu ka ettevõtjatel oma probleemide lahendamisel jääda lootma riigile ja valitsusele.

Samas on poliitikute üks ülesanne pakkuda välja uusi ideid ja lahendusi, et tagada riigi kiire areng. Või siis luua vähemalt soodne keskkond innovatiivsete ideede tekkimiseks. Kolmikliit on varsti kaks aastat võimul olnud. Äripäev ootab, et koalitsioon tuleb lähiajal välja konkreetse tegevuskavaga, mille täitmine aitab tõsta 2003. aasta lõpuks keskmise palga 9000 kroonile ning tagab Eestile pikaajalise, vähemalt 10% majanduskasvu. Eestlaste elatustaseme tõstmine on kindlasti teema, mille üle diskuteerimine on oluline ja Eestile kasulik. Pakkudes välja oma tegevuskava on valitsusel võimalik taoline diskussioon Eesti ühiskonnas käivitada.