Pikani liigutab suuri projekte

Väinu Rozental 26. veebruar 2001, 00:00

Pikanit kaudselt tundvate inimeste mõttemall kipub liikuma rada pidi: kus suured rahad, seal paremad võimalused, et pudeneb midagi ka raha liigutajate taskusse.

Pikanit hästi tundvad inimesed välistavad Pikani puhul selle mõttekäigu. ?Ta on põhimõttekindel ja aus inimene,? rõhutab Tallinna Kivimäe haigla peaarst Jaak Tälli. Kursusekaaslane Tälli tunneb hästi oma sõpra Pikanit, kellega koos on ülikooli ajal näiteks Maarjamõisa haigla intensiivravi palatis haigeid põetatud ja ühel suvel EÜE Lõuna-Eesti regiooni juhitud.

?Tal on eesmärgikindel tegutsemisvajadus suurem kui soov saada miljonäriks,? iseloomustab Jaanus Pikanit Ülikooli Kliinikumi kirurgiadivisjoni juht, Maarjamõisa haigla endine peaarst Urmo Kööbi. ?Ta on kõrge lennuga poiss.?

Jaanus Pikani sõnul pole ei uus haigla ega geeniprojekt veel raha saanud. ?Raha, mida soovitakse heasse projekti investeerida, pole maailmas otsas,? räägib Pikani. ?Hea projekti tõestamiseks tuleb aga väga palju tööd teha.?

Pikani sõnul on ta meeskond suutnud kahe ja poole aasta jooksul üles ehitada Tartu tervishoiusüsteemis uue kvaliteedi ehk uue organisatsiooni ? Ülikooli Kliinikumid ?, mille juhtimisstruktuur vastab ISO standarditele. ?See on eelduseks, et alustada organisatsiooni arendamist ka füüsiliselt,? põhjendab Pikani vajadust uue, umbes 2 miljardit krooni maksva kaasaegse haiglakompleksi järele. Vastavalt lepingule pakub Põhjamaade Investeerimispank septembris välja uue haigla 4?5 finantseerimisvarianti.

Kuigi kliinikumi meditsiinipersonal mõistab, et suurprojektid võtavad juhtkonnalt enamuse ajast, kurdavad nad siiski, et juhatuse liikmed on liiga kõrgel ja kaugel ning ei suhtle töötajatega piisavalt.

Endine sotsiaalminister Tiiu Aro, üks komisjoni kolmest liikmest, kes Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe konkursil Jaanus Pikani kasuks otsustas, peab kliinikumi sisemist elukorraldust tsentraliseerimise supernäiteks. ?Pikani on maksimalist, kes viib oma tahtmise raudselt läbi,? iseloomustab Aro.

Ülikooli Kliinikumi nõukogu liikme Neinar Seli hinnangul tegutseb Jaanus Pikani suurte projektide käivitajana kui ärimees. ?Arvan, et nii hästi, kui ta oskas end nõukogule müüa, oskab ta suurprojekte ka käima lükata,? kommenteerib Seli ja meenutab raskeid palgaläbirääkimisi Pikaniga.

Ajakirjanduses on nimetatud Pikani palka vahemikus 30 000?60 000 krooni. ?Viimane number pole kindlasti õige,? ütleb Pikani. Õiget kuupalka Pikani ei avalikusta, kuid varem avaldatud andmete järgi on see üle 40 000 kr. Paar numbrit Pikani siiski nimetab. Ülikooli kliinikumi juhatuse liige saab koos tulemustasuga kätte keskmiselt ligi 30 000 krooni kuus. Kui enne kliinikumi reorganiseerimist oli arsti keskmine kuutasu 7500 krooni, siis praegu on see 10 300 krooni. Õdede miinimumtunnitasu on tõusnud 18?21 kroonini.

Mõtte kandideerida Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe kohale istutas Pikanile pähe sõber, personaliotsingufirma ASi Fontes juhtaja Tõnis Arro. Arrot ja Pikanit seovad ühised mälestused reservohvitseride kursustelt ning Erna retkelt ning osalus konverentse korraldavas OÜs Balti Juhtimiskonverentsid.

?Ma ei planeerinud Kadrioru lossist äratulekut, nagu ma ei planeerinud omal ajal ka sinna minekut,? räägib Pikani. ?Samas veetles mind väljakutse ? korraldada suur meditsiiniorganisatsioon ümber.? Ülikooli Kliinikumi eelmise aasta eelarve oli 545 miljonit krooni, millest haigekaasa leping moodustas 450 miljonit krooni.

Kliinikumi juhti valinud komisjoni liige, Tartu endine linnapea Roman Mugur tunnistab, et valimiste ajal tegi teatud osa Tartu tohtritest jõulist lobitööd, et sihtasutuse Ülikooli Kliinikumid loomisprotsess ei käivituks. ?Eelarvepoti juures istunud inimesed kartsid Pikani kui mujalt tulnud inimese karme nõudmisi,? seletab Mugur. ?Patiseisus poleks Tartu meditsiin nii jõuliselt arenenud kui praegu.?

Seda, et Pikani võttis pärast võitu oma meeskonda kliinikumi eelmisest juhatusest Raul Talviku ning juhataja kohale kandideerinud Urmas Siiguri ja Jaano Uibo, pidasid kiibitsejad vältimatuks kompromissiks. ?See oli ratsionaalne ja mõistuspärane lahendus,? põhjendab Pikani. ?Need olid inimesed, kes tahtsid kliinikumi edendada ning nende sobivuse oli personaliotsingufirma juba tõestanud.?

Aasta tagasi kirjutas Postimees kahtlusest, et Ülikooli Kliinikum võis kalli ultraheliaparaadi hankekonkursil eelistada ASi TopMed Tehnika pakkumust seetõttu, et firmaga on seotud Pikani. Pikani kinnitas, et pole konkurssi mõjutanud. Postimehe andmeil oli TopMed Tehnika aktsionär OÜ Mesikas, mille ainuomanik on Jaanus Pikani.

Pikani kinnitab taas, et müüs oma osakud TopMed Tehnikas kohe, kui asus kandideerima kliinikumi juhi kohale. Krediidiinfo värske raporti kohaselt on TopMed Tehnika nõukogu liikmed Kalle Känd, Jaanus Pikani abikaasa Riina Pikani ja Jaanus Pikani sõber Jaak Tälli. ?Abikaasal mingit faktilist tegevust selles firmas pole,? rõhutab Jaanus Pikani.

Kui osalus TopMed Tehnikas oleks kliinikumi nõukogu tõsiselt häirinud, siis Pikani osalemine konverentsiäris nõukogu ei häiri, sõnab Neinar Seli. ?Rahvusvaheliste suhete loomine konverentside kaudu tuleb kliinikumi arengule hoopis kasuks,? lisab Seli.

Konverentse korraldava OÜ Balti Juhtimiskonverentsid osanikud on Eesti Ekspressi peatoimetaja Aavo Kokk, Jaanus Pikani, Tõnis Arro ja Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Toomas Tamsar. Pikani sõnul tulid nad esimestel aastatel vaevu ots otsaga kokku. ?Nüüd on ettevõtmine kasumlikuks kujunenud,? nendib Pikani. Tema ise on jõudnud aktiivselt korraldada vaid ühe, eelmise aasta septembris Tartus toimunud geenikonverentsi.

Kuna pere elab Tallinnas, on Pikani sunnitud jagama oma elu kahe linna vahel. ?Pangalaenuga ostsin Tartusse ühetoalise korteri,? räägib Pikani. Keskmiselt kaks korda nädalas sõidab Pikani kliinikumi VW Sharaniga Tallinna ja Tartu vahet. ?Suur auto on selleks, et vajadusel saaks kogu juhatuse kaasa võtta,? sõnab Pikani.

Erialalt vähikirurg Pikani opereeris viimati kaks aastat tagasi. Kadriorus presidendi kantselei direktorina olles jagus Pikanil aega osaleda Eesti Onkoloogiakeskuse konsiiliumi töös, samuti jõudis ta sagedamini operatsioonilaua äärde. ?Kirurgiaalast kirjandust ei jõua enam jälgida,? tunnistab Pikani.

Keskkooli ajal N Liidu meistrivõistlustel viievõistluses kuuenda koha välja võidelnud Pikani sõnul ei ole tal Tartus töötades enam aega tegelda ka oma lemmikajaviite ratsutamisega. ?Kui jõuan vormis hoidmiseks kord nädalas jooksmas käia, on hästi,? kurdab Pikani ajahäda.

Pikani sõbrad ja tuttavad ei välista, et tegusale, süsteemsele ja tasakaalukale Pikanile oleks meditsiiniadministraatori kohta ka Euroopas.

?Mul on Tartu meditsiinisüsteemi ümberkujundamisel veel palju teha,? on Pikani veendunud, et ta ei kavatse 2004. aasta kevadeni kestvat teenistuslepingut omapoolselt katkestada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:11
Otsi:

Ava täpsem otsing