Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Polikliinikus saab hakkama ka rohelise kaardita

Inge Rumessen 26. veebruar 2001, 00:00

?Meil käib siin päevas ikka päris mitu inimest, kes on kaardi näiteks koju unustanud,? räägib Tõnismäe polikliiniku registraator. ?See arvutisüsteem on aga nii keeruline, et kui kaarte ei kasutataks, siis me küll ei jõuaks oma tööd teha.?

Neli aastat tagasi kasutusele võetud nn rohelised kaardid tuleb iga kolme aasta tagant välja vahetada. Täpselt nõnda palju on andnud kaartide garantiiks nende valmistaja. Iga aasta vahetab haigekassa välja pea veerandi kaartide kogumahust. Iga kuu kulub kaartide tegemiseks ca 20 000 krooni.

Eesti Haigekassa pearaamatupidaja Juta Püvi sõnul maksab üks kaart koos personaliseerimisega 2 krooni 2 senti. ?Sinna on sisse arvestatud ka käibemaks ja transpordikulud,? täpsustab Püvi. Kui kindlustatu kaardi kaotab, peab ta haigekassale tasuma 30 krooni, mis läheb eelarve omatuludesse.

Igal aastal on raamatupidajatel hulk tööd nimekirjade koostamise ja kaartide väljavahetamisega. Äripäeva raamatupidaja Janika Unni sõnul ei saa nüüd internetist enam ka blankette ning kõik tuleb käsitsi sisestada.

?No aga kas te näiteks kujutaksite ette, et Selveri kassapidaja hakkaks teid kliendikaardi asemel tuvastama passi alusel isikukoodi sisse toksides?? kirjeldab haigekassa IT-osakonna juhataja Kaljo Tinn kujutletavat olukorda. ?Põhimõtteliselt oleks loomulikult lahenduseks ID-kaartide kasutuselevõtt ühtse süsteemina, aga see eeldaks, et kõigil eestlastel ja tööloaga välismaalastel oleks see kohustusliku dokumendina taskus, mitte ainult noortel ja ilusatel,? näeb Tinn võimalikku perspektiivi.

Praegu ei kavatse haigekassa liikmekaartide süsteemis midagi muuta. ?See on kõige massilisemalt kasutatav kaart,? räägib haigekassa IT-juht. ?Selle alusel töötab üle 600 meditsiiniasutuse ja kui me nüüd siin midagi muudaksime, sõidaksime sisse nende süsteemidesse.?

Tinn on täheldanud, et see roheline kaart on inimesel ka nagu moraalne tugi. ?Kui ta kaarti näeb, on ta kindel, et tema kindlustusega on kõik korras. Samas on see kaardisüsteem juba nii juurdunud, et kui inimene läheb näiteks haiglasse ja esitab ainult passi, tekitab see kohe kahtlust ja jätab mulje, et tuleb mitu korda kontrollida, kas kõik on kindlustusega ikka korras.?

Kunagi kasutusel olnud paberkandjad vajasid väljavahetamist niipea, kui oli mingeid muudatusi andmestruktuuris. Vahetus näiteks tööandja või elukoht. Nõnda vahetati kaarte pea iga aasta. Haigekassa juristi Vaike Näripea sõnul ei pea nüüd enam andmete muutumisel kaarti vahetama, kui töötaja on endiselt kindlustatud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:11
Otsi:

Ava täpsem otsing