Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulemustasu edu mootoriks

    Selleks, et töö tegijal oleks piisav huvi teha tööd hästi, peab tasu vastama tehtud tööle, seda vähemalt töötaja hinnangu kohaselt.
    Lahkhelid tekivad seetõttu, et esineb sisseprogrammeeritud vastuolu: töötaja on alati valmis rohkem tasu saama kui tööd tegema ja tööandja vastupidiselt alati rohkem tööd nõudma kui tasu maksma. Seega on põhiküsimus, kuidas leida kompromiss ehk toimida nii, et mõlemad pooled rahul oleksid.
    Kuna teostatavad tööd on oma iseloomult erinevad, siis saab ka töö tasustamist organiseerida mitmel erineval moel. Kuigi erinevaid tasustamisvariante on lõpmatult palju, lähtuvad nad üldjuhul vaid mõnest erinevast ideoloogiast.
    Kindel kuutasu. Sobib juhul, kui tööülesanded on täpselt fikseeritud, suhteliselt rutiinsed ning töötajalt ei oodata erilist initsiatiivi. Oluline on teatud kvaliteedistandardi säilitamine.
    Tasustamine tükitöö alusel (tunnitasu, tükitasu jne). Sobib juhul, kui töö tulemus on täpselt mõõdetav ning töötaja saab tulemust mõjutada.
    Eelneva kahe kombinatsioonid.
    Preemia maksmine.
    Ühekordse preemia maksmine. Seda kasutatakse olukorras, kus töötaja on ületanud tööandja ootusi ja käitunud väljapaistvalt või on ettevõte tegutsenud väga hästi (kasumi jagamine). Osades Eesti firmades on tavaks maksta ühekordset preemiat kõigile (näiteks jõulupreemia). Sellisel juhul arvestavad töötajad iga-aastase (jõulu)preemiaga ja preemia motiveeriv mõju kaob.
    Eestis on kohati kasutusel tasusüsteem, kus põhitasule lisandub regulaarselt kuupreemia, mida tööandja võib vähendada, kui töötaja käitub ootamatult halvasti. Antud juhul töötaja poolt vaadates koosneb tema töötasu fikseeritud tasust pluss preemiast. Tulemuseks on, et töötaja käsitleb mainitud kombinatsiooni siiski üldjuhul garanteeritud tasuna. Meie arvates on sellise tasusüsteemi alused valed. Preemia on tasuliik, mida töötaja saab siis, kui ta on midagi eriti hästi teinud, mitte siis, kui ta töötab tavapäraselt hästi.
    Töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana (FIEna). Sel juhul esitab töötaja tööandjale arve ning vastutab ise tulumaksu ja sotsiaalmaksu maksmise eest.
    Ettevõtja tahab eelkõige, et töötaja oleks huvitatud töö tulemusest, sest sellisena esindab ta kõige paremini ka ettevõtja huvisid. Töötajate motiveerimise teid on mitmeid, kuid rahaline huvitatus on ja jääb üheks neist. Võimalus teenida rohkem on paljudel juhtudel vedavaks mootoriks ja lihtsaim tee selle võimaluse avamiseks töötajale on tulemustasu.
    Kõikides eluvaldkondades, kus töö lõpptulemus sõltub otseselt täitjast, on võimalik kasutada tulemustasu süsteemi. Kuigi igale ametikohale pole võimalik kohandada tulemustasu, on enamiku tööde ja teenuste puhul võimalik rakendada taolist süsteemi. Tasu saab sättida sõltuvusse erinevatest kriteeriumidest: täitmise ajast ja kvaliteedist, müügitulemusest jne. Tähtis on, et töö tulemust oleks võimalik mõõta ja arvestust peetaks samades mõõtühikutes. Selleks, et töötaja oleks huvitatud rohkem pingutama lisatasu saamise eesmärgil, peab tulemusest saadava tasu suurus olema töötajale tuntav (vähemalt 10% põhitasust). Võrreldavuse huvides ja võistlusmomendi tekitamiseks töötajate vahel peaks tulemustasu süsteem olema ühe struktuuriüksuse (osakonna) piires kõigi töötajate jaoks sama.
    Loomulikult on ettevõtja jaoks hea, kui ta saab maksta kogu tasu tulemustasuna ? nii palju kui tehakse, nii palju ka saadakse ja ?ooteaja? eest ei maksta. Selline olukord on Eesti äripraktikas siiski üpris harv ja enamasti koosneb tasusüsteem fikseeritud põhitasust ja sellele lisanduvast tulemustasust.
    Teatud juhtudel on tööandjal otstarbekam maksta suhteliselt kõrget fikseeritud tasu ja korraldada sellega kaasnev preemiasüsteem kas kvartaalse või aastapreemia alusel: näiteks konkreetsele tööle kehtestatud kvaliteedistandardi järgimise eest (raamatupidaja, sekretär), stabiilse teenindusvalmiduse eest (klienditeenindaja-letitöötaja, müüja) jne.
    Tulemustasuga kombineeritud põhitasu hoidmine liiga madalal ei pruugi olla alati parim lahendus. Igal töötajal on mingi vajaduste piir, mille ulatuses ta tahab end kindlustatult tunda ning põhitasu peaks katma sellest suurema osa. Üldjuhul vanemaks saades kasvab inimeste vajadus kindlustunde järele.
    Põhitasu määramiseks või muutmiseks peab ettevõttes olema kasutusel konkreetne süsteem, mille alusel mõõta töötajate üldiseid oskusi ? selleks on töötajate atesteerimine. Hindamissüsteemiga tagatakse töö teostamiseks vajalike eelduste ja oskuste mõõtmise standard. Soovitav on võimalusel töötada välja erinevad ametitasemed. Igale tasemele kehtestatakse tasu vahemik, kusjuures järgmise taseme tasuvahemik algab kõrgemalt, kui eelmine vahemik lõpeb (vt graafik). Seega näiteks noorem-müüja võib saada hea töö eest küll palgatõusu, kuid olulise palgatõusu saavutamiseks peab ta saavutama ka järgmise professionaalsuse taseme (müüja järk). Sellise süsteemiga garanteeritakse töötaja huvi areneda ning tal tekib arusaamine, et firmas töötatud aeg ei ole ilmtingimata tasu juurdesaamise alus.
    Palgatõus peab sõltuma töötulemustest ja töötaja arengust, mitte ettevõttes töötatud ajast. Palgatõusu ja ülendust peab võimaldama eelkõige nendele töötajatele, kelle suhtumine töösse on progressiivne. Üldjuhul ei tule töötasu tõsta kollektiivselt, vaid individuaalsete töötulemuste põhjal. Tasusüsteem tuleks ettevõtte juhtkonnal läbi vaadata vähemalt kord aastas ja arvestada nii ettevõtte kui ka töötajate muutunud vajadustega.
    Kokkuvõttes on praktikas üldjuhul kõige motiveerivam olukord, kus töötajal on kindel põhitasu, mis garanteerib minimaalse vajaliku elustandardi, ja lisandub tulemustest sõltuv lisatasu, mille suurust töötaja saab kas otseselt või kaudselt mõjutada.q
    Autor: Elmo Puidet
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.