Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Türgi kriis jääb Aasia ja Venemaa kriisile alla

Tõnis Arnover 26. veebruar 2001, 00:00

Pärast seda, kui peaministri ja presidendi tüli järel riigis puhkenud finantskriisi käigus olid investorid Türgist ühe päevaga, 19. veebruaril, välja tõmmanud ligi 90 mld krooni ja börs kukkunud kaks päeva hiljem rekordilised 18%, oli valitsus sunnitud neljapäeval liiri liugkursisüsteemist loobuma ning kursi vabaks laskma. Selle tagajärjel odavnes Türgi liir reede õhtuks dollari suhtes 36%.

Arenevate turgude analüütikud leiavad, et Türgi kriisi puhul on kaotajaks ka Rahvusvaheline Valuutafond IMF. ?Väga kummaline, et pärast Mehhiko, Aasia riikide, Venemaa ja Brasiilia valuutade devalveerimist soovitas IMF Türgile jälle seotud valuuta süsteemi, mis taas lõppes läbikukkumisega,? ütles Financial Timesis HSBC panga analüütik David Lubin. Türgi liir oli enne devalveerimist seotud dollari ja euro korviga, mille suhtes ta tohtis kõikuda 15%.

Sellega pole nõus IMFi asetegevdirektor Stanley Fischer, kelle sõnul on näiteks Poola, T?iili ja Iisrael just tänu valuuta seotusele kõrge inflatsiooniga edukalt toime tulnud. Türgi seisukoht oli tegelikult paindlik, sest ta kavatses aasta keskpaiku niigi liiri kursi vabaks lasta. Kuid nüüd sattus ta investorite spekulatiivsete rünnakute alla ja oli sunnitud seda varem tegema. Jälle jäid löögi alla pangad, kes, uskudes liugkursi püsimist, laenasid dollareid ja ostsid liirides valitsusobligatsioone. Liiri kukkumine tekitas nende bilanssi umbes 170 mld krooni suuruse augu, mis ei ole aga võrreldav Korea kriisiga, kui selline auk oli 15 korda suurem.

Nagu alati, kui ühel areneval turul tekib kriis ja investorid lähevad paanikasse, satuvad löögi alla teised analoogsed piirkonnad, kuna ahelreaktsioonina suunatakse ka sealsed paljud investeeringud kindlamatesse kohtadesse ja valuutadesse. Tavaliselt põgeneb kapital Euroopa arenenud turgudele, näiteks lühiajalistesse võlakohustustesse, sedapuhku aga investorid kõhklevad põhiliselt Euroopas ja USAs prognoositust kõrgema inflatsiooni tõttu, teatab BridgeNews.

Türgi mõju on kõige selgemalt avaldunud Ladina-Ameerikas, kus juba niigi valitses ebakindlus. Kohe kui rahvusvaheline reitinguagentuur Standard Poor?s oli reedel alandanud Türgi pikaajalise laenureitingu tasemelt B+ tasemele B, hindas USA investeerimispank Merrill Lynch Argentina, Panama ja Peruu laenuväljavaated nõrgemaks. Pank rõhutas, et ehkki nende riikide probleemid erinevad Türgi omadest tunduvalt, võib rahvusvahelistel finantsturgudel valitsev ebakindlus neid nakatada. Turgude rahustamiseks ruttas jaanuaris IMFilt 40 mld dollari suuruse abipaketi saanud Argentina rahandusminister Daniel Marx kinnitama, et riigi valuuta seotus USA dollariga pole ohus ning et pangasüsteem on terve.

Venemaa aktsiaturul kestis langus kaks päeva, kuid nädala lõpul algas taas tõus. Kesk-Euroopa riikidest jätkus Ungaris aktsiate kursi mõningane langus ja selle mõjul ka forinti nõrgenemine.

Poolas alustas neljapäeval Türgi mõjul nõrgenenud zlott reedel taas tugevnemist dollari ja euro suhtes. Powszechny Bank Kredytowy diiler Marek Cherubin ütles DJNi teatel, et kui algul kartsid investorid, et Türgi kriis võib osutuda sama ohtlikuks kui Venemaa oma, siis peagi rahunesid nad maha ja jõudsid veendumusele, et Türgi ei ole Venemaa.

Türgile on pärast liiri kursi vabakslaskmist toetust avaldanud juba IMF, Maailmapank ning Saksamaa ja USA valitsus. IMF, mis eelmise aasta lõpus andis pangakriisis Türgile 7,5 miljardi dollari suuruse abipaketi, rõhutas, et toetab Türgi valitsuse samme, kuna need aitavad stabiliseerida liiri kurssi ja pikemas perspektiivis ohjeldada ka inflatsiooni. IMF püüab igati piirata Türgi kriisi levikut maailma. Türgis on näiteks väga tugevalt esindatud Saksa pangad, mille võimalikud laenukahjumid võivad nõrgestada eurot. Saksamaa valitsus on omakorda lubanud igati toetada IMFi päästeaktsioone. Türgi vajab stabiilsust ka Euroopa Liidule lähenemiseks, toonitab Saksamaa.

Väga jõuliselt avaldas Türgile reedel toetust ka USA. Türgi presidendile Bülent Ecevitile reedel helistanud USA president George W. Bush kiitis Türgi saavutusi majandusreformide alal ja lubas kaasa aidata Türgi majandusliku stabiilsuse taastamisele.

USA presidendi toetusele vaatamata on Türgis viimastel päevadel kasvanud nõuded, et 75aastane peaminister Ecevit peab tagasi astuma, kuna valitsuse tegevus reformide kaitsmisel on olnud kõhklev ja aeglane. Paraku tunnistavad paljud asjatundjad, et praegusele kolmeparteilisele koalitsioonivalitsusele ei ole alternatiivi ja enneaegsed valimised teeksid olukorra veelgi keerulisemaks, kuna see võib süvendada islami fundamentalistide mõju ja sõjaväelise riigipöörde ohtu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:11
Otsi:

Ava täpsem otsing